Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Valmis esimene katseklaasiburger
Toimetas Merle Must.
Londonis küpsetati ja söödi esimest laboratooriumis loodud lehma tüvirakkudest kasvatatud kunstburgerit, mille taolised võivad poodi jõuda viie kuni kümne aastaga.
Maastrichti ülikooli teadlased eesotsas Mark Postiga kasutasid burgeri pihvi tegemiseks 20 000 väikest lihaskiudu, mis oli kasvatatud lehma lihasrakkudest. Kokku kulus neil burgeri tegemiseks kolm kuud ning koos teadustööga läks see maksma 330 000 dollarit (u 249 000 eurot), millest enamiku said teadlased anonüümse annetuse teel.
Kunstlihale lisati riivsaia ja veidi munapulbrit, et see maitseks nagu harilik loomalihaburger. Värvi andmiseks pandi pihvitaignasse peedimahla ja safranit. Siis küpsetas kokk Richard McGeown tüvirakkudest tehtud pihvi päevalilleõlis ja võis. Tema meelest oli pihv veidi kahvatuma värviga kui tavaline.
142 grammist burgerit, mis koosnes lisaks pihvile ka kuklist, salatist ja tomativiiludest, said maitsta kaks vabatahtlikku.
Austriast pärit toidutrendide uurija Hanni Rutzler märkis pärast esimese ampsu võtmist, et ta eeldas pehmemat tekstuuri, kuid pihv polnud niivõrd mahlane, kui oleks võinud arvata. Siiski oli toode tema meelest lihale sarnane, puudu oli vaid soolast ja piprast.
Teine vabatahtlik, Chicagost pärit kirjanik Josh Schonwald, kes käsitleb oma teostes toidu tulevikku, nõustus, et pihv on maitselt lihale sarnane, kuid siiski erinev ning pihvis on puudu rasvast.
Teadlane Post esitles oma tööd rohkem kui 200 ajakirjaniku ja külalise ees. Ta veetis viimased neli aastat burgeripihvi välja arendades ning on seda isegi paar korda maitsnud ning julgeks ka oma lastel seda süüa lasta.
Selline kunstliha tegemine on teadlaste sõnul vajalik, kuna praegu tarbivad ja toodavad inimesed liha juba maksimaalsel hulgal. Liha tarbimine tõuseb 2050. aastaks lausa 73 protsendini. Post loodab oma uurimistööga toidukriisi lahendada. Katseklaasis kasvatatud liha ei koorma tema sõnul keskkonda ning aitab piiri panna ka loomade julma kohtlemisele.
Praegu on Posti ja tema uurimisrühma sihiks välja töötada see, kuidas pihvi ka rasva saada. Kuigi burgeri edasiarendamine on praegu endiselt väga kallis, arvavad toote loojad siiski, et pihvid võiks poelettidele jõuda järgmise 10–20 aasta jooksul.
Loe veel: