Karu lihased püsivad läbi talveune trimmis
Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund, sedastas Ellen Niit.
Seejuures väärib tähelepanu, et kui karu kevadel ärkab ja käpad välja sirutab, siis on tal musklites peaaegu niisama palju rammu kui oli sügisel, kui ta magama läks.
Kui inimene end nii kaua kehaliselt ei pinguta, olgu siis haiglavoodis või kosmosejaamas, siis tabab ta lihaseid atrofeerumine ja nõrgenemine, millest on mõnikord päris raske taastuda.
Tundub, et karu keha saab täpselt aru, kuidas pikk paigalolek külmas koopas tühja kõhuga nii üle elada, et ka lihas parajalt punni jääks.
Prantsuse, Norra ja Iiri teadlased eesotsas Audrey Bergouignaniga Strasbourgi Ülikoolist võtsid kaheksalt Rootsi pruunkarult lihaseproove nii talvel une pealt kui ka suvel, mil karud olid äksi ja eluvaimu täis ning neid tuli ka helikopteriga taga ajada.
Proovide analüüs näitas, et karude lihasrakud oskavad ainevahetuse üliosavalt talverežiimi viia: kuigi energiatoodang rakkudes väheneb, säilitavad strateegiliselt tähtsad energiatootmise mehhanismid täie töövõime ja valmisoleku.
Rakkude jõujaamade, mitokondrite arv talveune ajal väheneb, kuid need mitokondrid, mis alles jäävad, püsivad kabedad ja naksis.
Kui inimene on kaua liikumatu, siis väheneb tal lihasrakkudes samuti mitokondrite arv, aga alles jäänud mitokondrite elujõud käib alla.
Bergouignan ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Acta Physiologica, et energiatootmine ehk toitainetest kütuse tegemine lülitus karu mitokondrites talveks natuke teistele liinidele, mis sobivadki just tööks madalamal temperatuuril ja madalama energianõudluse juures.
Kuigi toitaine, millest karu talvel peamiselt kütust saab, on rasv, mida ta on sügisel hoolega kogunud, jäävad mitokondrites ärksalt käivitusvalmiks ka süsivesikuist energiat ammutavad tootmisliinid. Seda juhuks, kui äkki tekib olukord, kus on kiiresti reageerida ja tegutseda vaja.
Tugevalt väheneb karudel talvel nende geenide aktiivsus, mis ärgitaksid mitokondreid poolduma või lagunema. See aitab hoida energiatootmise stabiilse ja häirevaba ning hoiab ära signaalid, mis kutsuksid esile lihaste kängumise.
Bergouignan ja ta kaaslased loodavad, et võib-olla saavad ka inimesed karudelt mõndagi õppida, mis aitaks lihaseid ka vähese liikumise aegadel triksis-traksis hoida.
