Rohutirtsu kõhubakter saab hakkama üllatavalt väheste geenidega
Mõni elusolend saab hakkama väga väheste geenidega.
Kui inimese genoomis on valgumolekule kodeerivaid geene paarkümmend tuhat ja näiteks nisul üle saja tuhande, siis nüüd on Poola teadlased avastanud rohutirtsu kõhurakkude seest baktereid, kellel ei tundu eluks vaja minevat rohkemat kui ainult natuke üle 60 geeni.
Tavaliselt on bakteritel geene umbes sada korda rohkem.
Piotr Łukasik Krakowist Jagellooni Ülikoolist ja ta kolleegid arutavad ajakirjas Nature Communications, et niisuguseid väheste geenidega rakusiseseid baktereid saaks juba peaaegu pidada rakuorganellideks, mitte iseseisvateks elusolenditeks.
Päristuumsete olendite rakkudes leidubki organelle nagu mitokondrid ja kloroplastid, mis on suure tõenäosusega kaugetel aegadel raku sisse elama asunud bakterite järglased.
Rohutirtsu kõhurakkudes toodavad need bakterid, Candidatus Sulcia muelleri ja Candidatus Vidania fulgoroidea rohutirtsule mõningaid niisuguseid toitaineid, mida rohutirts ise oma toidust ei saa.
Seesugune kooselu on rohutirtsude ja bakterite vahel kujunenud juba enam kui 260 miljonit aastat tagasi ja praegusel ajal on kooselu mõlemale osapoolele möödapääsmatult vajalik.
Bakterid annavad rohutirtsule kasulikke aminohappeid ja rohutirts pakub neile meeldivat rahulikku elukeskkonda.
Aja jooksul on bakterid kaotanud hulga geene, mida omal ajal läks iseseisvas elus tarvis, kuid mille järele nüüd enam ammu mingit vajadust ei ole.
Nüüd suudavad need bakterid enam-vähem vaid oma põhiainevahetust ülal pidada ja rohutirtsu jaoks toitaineid pakkuda.
Üks neist kahest bakterist oskab seejuures sünteesida vaid ainult ühte aminohapet, fenüülalaniini, mida rohutirts vajab oma välisskeleti kutiikula tugevduseks.
Poola teadlaste uuritud bakterid ongi kõige väiksema genoomiga bakterid, kes eluslooduses üldse teada.
Teadlaste jaoks on põnev, et mõlemad bakteriliigid on teineteisest sõltumatult jõudnud enamvähem ühesuguse minimaalse genoomini.
See näitab, et evolutsiooni nähtamatu käsi, kui nii võib öelda, on samasuguses olukorras samamoodi tegutsenud.
Rohutirtsu kõhubakterite lähem uurimine võib aga edasi aidata teadusharu nimega sünteetiline bioloogia, kus püütakse bioloogilisi süsteeme algosadest kokku panna.
