Tekstiilijäätmed on keeruline probleem, mis ei piirdu vaid tööstuslike jääkidega. EKA vanemteadur Reet Aus selgitas, et tekstiilijäätmed pole vaid need riideribad, mis tootmises pärast ülikonna õmblemist üle jäävad, vaid ka need rõivad, mida inimesed enam ei vaja ja mis leiavad tee prügikasti. Tema sõnul tegeleb EKA teadlaste arendatav Upmade süsteem selle kahepäise lohe mõlema hambavaluga korraga.

Üks suurimaid väljakutseid tekstiilitööstuse korrastamisel on andmete usaldusväärsus. Suurte kaubamärkide puhul on tõese info hankimine keeruline, sest neil võib olla tuhandeid allhankeid tegevaid tehaseid, kust puhast infot kätte saada on raske. "Veel keerulisem on saada nii-öelda valideeritud infot ehk iga ettevõte võib seda infot ju manipuleerida nii, kuidas ta soovib," nentis Aus saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega". 

Siin tulebki appi Eesti teadlaste arendatav lahendus. Upmade süsteem võimaldab tehastel, kaubamärkidel ja tarbijatel saada aimu, kuidas toode on kokku pandud, milline on selle keskkonnamõju ja mida sellega hiljem teha. Süsteem vaatab tootmist tehasekeskselt ja toob ahelasse läbipaistvuse. "Teeme kaks olulist asja: üks on keskkonnaanalüüs sellele tootele, mis toodetakse, ja sellele tehasele ka jäätmeanalüüs," kirjeldas Aus. 

Protsessi käigus on tehasel võimalik saada sertifikaat, mis on eraldi programm ja toimib juba aastaid edukalt. Aus rõhutas, et see sertifitseerimissüsteem annab tegelikult validatsiooni sellele informatsioonile, mida nad sealt hangivad. 

80 protsenti jääkidest tagasi tootmisse

Teadlased töötavad välja digilahendust, mis võimaldaks saada tehastest jooksvat infot algoritmidele. See aitab arvutada nii keskkonnamõju kui ka jäätmete hulka. Saadud andmed on kriitilise tähtsusega sisend disaineritele, aidates neil luua keskkonnasäästlikumaid ja ringseid tooteid. 

Süsteemi potentsiaalne mõju tööstusele on märkimisväärne. "Sellesama Upmade süsteemiga me võime kuni 80 protsenti tootmises tekkivaid ülejääke kenasti tagasi tootmisse suunata, mis on ikkagi üsna korralik efektiivsuse tõus," märkis Aus. Lisaks võimaldab see valida toormaterjale, mis on keskkonnasäästlikumad ja annavad tootele parema tulemuse. 

Kasu ei saa vaid tootjad, vaid süsteem on kasulik ka tarbijale. Tulevikus saavad rõivaesemed külge digitaalse passi, näiteks QR-koodi, mis kannab infot kogu rõivaeseme elutsükli ja keskkonnamõjude kohta. 

"Siis sa saadki vaadata selle toote kohta mitte ainult seda, kus ta on toodetud, vaid kust on tulnud see toormaterjal, kus see kangas on valmistatud, kes on selle disaininud ja nii edasi, kuni selleni välja, mis on selle toote keskkonnamõju," loetles Aus. Samuti sisaldab pass juhiseid, kuidas toode hiljem ringlusse suunata. 

Info on kriitilise tähtsusega just ringlussevõtul. Kui puuvilla on üsna lihtne uuesti ringlusse võtta, siis segakiududega on olukord tunduvalt keerulisem. "Esimene etapp, et me saaksime hakata üldse neid lahendusi leidma, ongi seesama läbipaistvuse loomine ja see ongi võib-olla kõige olulisem selle Upmade rakenduse puhul," selgitas Aus.

Jäätmevaba maailm

Ideaalses maailmas, kui süsteem on tootmisse juurutatud, teatakse toote kohta kõike. Nii selle tootmise keskkonnamõju, tekkinud ülejääkide hulka, tootmiskohta, kasutatud kemikaale ja seda, kuidas toode mõjutab inimese tervist.

Kõige olulisem on aga see, kuidas info muudab disainiprotsessi. "See info, mis meil siis läbi selle digilahenduse saame, võimaldab meie disaineritel disainida paremaid tooteid, mis tähendab seda, et ideaalis sellest hetkest alates me toome turule ainult ringseid tooteid, mis mitte kunagi prügiks ei saagi," võttis Aus teema kokku.