Uudis, et keegi maksis veebiaadressi "AI.com" eest 70 miljon dollarit võis kutsuda esile muige, meenutused ja imestuse. Viimasega alates paneb imestama, et kuum ja päevakajaline aadress pidanuks olema juba ammu mõne suure tehisintellekti ettevõtte käes. Tuleb välja, et see oli endiselt müügiriiulil, sellest ka sild meenutuste maailma.

Täpsemalt oli see kusagil sajandivahetuse paiku, vahetult enne dot-com-mulli lõhkemist, kui varasema kogemuseta, aga millegipärast vaid kasu nägev ja aru kaotanud osa maailmast arvas, et internet muudab kõik maised ärimudelid kullaauguks – kui vaid saaks enda veebiaadressile hästi kõlava nime.

Mõned nutikamad nägid seda ette, registreerisid kõikvõimalikke argiste asjadega seotud veebiaadresside nimetusi endale ja asusid neid müüma. Mõni ennatlik samm oli väga tulus. Näiteks sex.com käis käest kätte ja müüdi lõpuks 14 miljoni dollari eest.

Muigeks annab põhjust tõdemus, et see võib vist osutuda seni kõige tulusamaks tehisintellektiga seotud investeeringuks, mis takseerib ühtlasi maailma tabanud hullust. Sellest püütakse vaid nii palju kõrvale hoida, et väljendada kriitilist positsiooni, soovimata ise sellest reaalselt lahti öelda. Kuigi kusagil sügavamas võidakse isegi nõustuda, et tühisena näiv asi on võib-olla krõbedat hinda väärt. Seda maailmas, milles tähelepanu, mitte mingi sisulisem kvaliteet või tootlikkus, on muutunud kõige väärtuslikumaks kaubaks.

Internetiajastu elu kulgeb tähelepanu võrgus. Võrdlusena võib mõelda raamatupoele, kus peamine kontaktpind, millel kirjanike võib-olla erakordse töö panused võistlevad, on raamatu seljalt, heal juhul kaanepildilt kuvanduv pealkiri. Veebikeskkonnas toimub karmim võistlus, kuna seal on suurusjärkude võrra rohkem inimesi, kui üheski raamatupoes. AI.com ei ole lihtsalt aadress, vaid gravitatsioonikaev, kuhu tõmmatakse miljonid juhuslikud veebisurfajad. Nimi äratab uudishimu ja loob mitte millestki legitiimsuse garantii koos poolvalmis esmamuljega. Aadressi omanik ei pea end selgitama. Nimi teeb seda ise.

See toob meid ostja juurde. Selleks on krüptovaluutat vahendava keskkonna kaasasutaja, kellele kuulub juba samaväärse tähenduslikkusega "crypto.com". Olulise detailina maksis ta "AI.com" eest krüptovaluutas. Kuna bitcoin'i väärtus jätkab miljoneid inimesi vaeseks muutvat kukkumist, oleks huvitav teada müüja pikemaid plaane. Maailmas on umbes 250 miljon krüptoraha omanikku ehk seda on ligikaudu kolmel protsendil elanikkonnast.

Seda pole palju ja uusi liitujaid on vähe. Paistab, et võrdlemisi püsiv rühm osalejaid vahetavad lainetena omavahel panuseid. Süsteem töötab, kuna keegi ei kavatse kaotada, pidades end vähemuseks, kelle juurde koguneb õnnetutelt võetud varad.

Nähtus sarnaneb tähelepanule. Selle varjundiga, et kapital ja uskumused koonduvad mõne nime, loo ja märgi ümber. Seni kuni kõik vaatavad sama asja, selle hind tõuseb. Mingil hetkel tähelepanu hajub, liigub edasi ja mõned investorid lahkuvad. Enamik seda ei tee. Psühholoogias öeldakse, et tähelepanu asendub kitsa, endasse pühendunud fookusega, mida juhivad ärevus, stress või kõrgete panuste surve.

Krüptoringmängus leiavad aset kaotuste ja võitude lained, kuni mängužetoonide enamus koguneb suurte investorite kätte ja kaotavad siis väärtuse. Krüptomaailm meenutab teatrit, kus publik aplodeerib üha valjemini, kuni väljapääs sulgub.

Sarnane muster kordub teisteski tähelepanuga seotud nähtustes. Veebiruumis hästi tuntud Tim Ferriss kirjeldas, kuidas ta kuulsusega toime tuleb. Tema taskuhäälingut kuulab rohkem inimesi, kui elab New Yorgis inimesi. Seda võiks pidada heaks tulemuseks. Talle kontsentreerunud tähelepanu tõttu reisib ta võltsnimede all ja kannab relva, kuna saab regulaarselt tapmisähvardusi.

Ta hoiatas, et kuulsus ei lahenda probleeme, vaid teeb need suuremaks. Ta võrdles olukorda, milles valu leevendamiseks kasutatav tulekustuti osutub bensiinikanistriks. Teisisõnu, kui miljonid keskenduvad ühele inimesele, asendub vabadus pigistusega. Ootused tekitavad kasvajaid ja isik muutub pinnaks, millele võõrad projitseerivad omi soove, pahameelt ja hirme.

Ferriss möönab, et parem on omada tuhandet tõelist fänni kui miljonite tähelepanu. Liiga suur tähelepanu kontsentratsioon on tujukas ja muutlik. Parem on olla osa millestki reaalsest. Kõige ilmsema nime, enim haibitud vara või suurimat vaatajaskonna omamne võib tunduda võiduna. See võib seda ka mõnikord olla, kuid äärmisele keskendumisele üles ehitatud süsteemid kipuvad katkema, mitte painduma.

Seega, 70 miljonit dollarit maksnud domeeni tegelik mõte pole üldse seotud tehisintellektiga, vaid peegeldab meid endid. Seda, kuidas omistame väärtust ja kui kergesti ajame nähtavuse segi sisuga. Ülekuumenenud tähelepanumajanduses ei pruugi kõige targem pikaajaline strateegia olla tähelepanuväärseima nime omamine, vaid tarkuses seda mitte vajada. See võib osutuda liiga kalliks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".