Seni on teadusmaailmas valitsenud seisukoht, et nn teiseseid representatsioone suudavad luua vaid inimesed. Lihtsamalt öeldes tähendab see võimet hoida peas pilti reaalsusest, näiteks tühja topsi, ja samal ajal kujutada ette olukorda, mis sellest erineb. Näiteks on samas topsis mängult apelsinimahl.

Neljapäeval ajakirjas Science avaldatud uuringu kohaselt on see vaimne võimekus aga märksa iidsem. Töö põhjal ulatub see tõenäoliselt kuue kuni üheksa miljoni aasta tagusesse aega, mil elas inimeste ja bonobode ühine esivanem.

Johns Hopkinsi ja St Andrewsi ülikooli teadlased tegid rea katseid 43-aastase bonobo Kanziga. Eelmise aasta märtsis hinge heitnud loom oli teadusmaailmas laialt tuntud, sest mõistis inimkõnet ja kasutas inimestega suhtlemiseks sadu sümboleid. Uuringu kaasautori Christopher Krupenye sõnul viitavad tulemused sellele, et vaimsed ehituskivid asjade ettekujutamiseks olid olemas ammu enne inimliigi teket.

Mäng või eksitus

Teadlased lavastasid Kanziga olukorra, mis meenutas laste teepidu. Katset tegev teadlane asetas lauale kaks tühja läbipaistvat topsi. Seejärel teeskles ta tühja kannuga, nagu valaks neisse mahla. Tegevust saatsid asjakohased häälitsused ja liigutused. Lõpuks jäljendas ta ühe topsi sisu mängult kannu tagasi valamist.

Kui teadlased Kanzilt küsisid, kus mahl on, osutas bonobo 68 protsendil juhtudest topsile, kus pidi mängureeglite järgi jook alles olema. 

Oluline on märkida, et Kanzi ei saanud vastuste eest mahla kujul vaevatasu. See välistab võimaluse, et ta kordas vaid varem õpitud liigutust maitsva mahla nimel. Tulemuse kinnitamiseks kordasid teadlased katset ka ettekujutatud viinamarjaga. Sellegi puhul suutis Kanzi jälgida olematu marja liikumist, osutades õigele purgile ligi 69 protsendil kordadest. 

Kriitikud on varem kahtlustanud, et loomad ei saa mängust aru. Arvatakse, et nad peavad tühja topsi ekslikult täis topsiks. Kahtluse hajutamiseks tegid teadlased kontrollkatse. Sel korral andsid nagu Kanzile valida topsi vahel, kus oli päris mahl, ja topsi vahel, kuhu oli eelnevalt valatud mängumahla.

Kui loom oleks arvanud, et mõlemas anumas on jook, oleks ta pidanud valima nende vahel juhuslikult. Kanzi eelistas aga 78 protsendil kordadest topsi, milles oli päriselt mahl. See kinnitab uurijate hinnangul, et bonobo teeb reaalsusel ja ettekujutusel selgelt vahet. 

St Andrewsi ülikooli teadlase Amalia Bastose sõnul andis just see kontrollkatse kindlustunde. See tõestas, et tegemist on võimega jälgida kujuteldavaid objekte, mitte lihtsa eksituse või juhusega.

Passiivne taju, mitte aktiivne loome?

Ehkki tulemused on märgilised, manitsevad eksperdid siiski ettevaatusele. Uuringus mitteosalenud Duke'i ülikooli arengupsühholoog Michael Tomasello tõi ajakirjale Science välja olulise nüansi. Kanzi suutis küll inimese loodud olukorda mõista, kuid see ei tähenda, et ta suudaks ise sellist fantaasiamaailma luua. 

Kaheaastased lapsed hakkavad ise aktiivselt teesklusmängu algatama, juues näiteks tühjast klotsist nn kohvi. Kanziga tehtud katsed näitasid aga vaid võimet kaasa mõelda ja aru saada "kui-siis"-loogikast. Ta ei algatanud mängu ise ega loonud uusi kujuteldavaid objekte. 

Harvardi ülikooli psühholoog Paul Harris märkis, et oleks liialdus väita, nagu oleks tegemist täpselt sama võimekusega mis väikelastel. Pigem näitab uuring tema hinnangul, et kujutlusvõime baasmehhanismid on evolutsioonis olemas olnud kauem, kui seni arvatud. Inimesele omane rikkalik fantaasialend oleks sellisel juhul siiski hilisem arenguhüpe.