Torude lõhkemine jää soojenedes on loodusseadustega väga hästi põhjendatud. Tõsi see on, et üsna vähestes õpikutes on seda nähtust põhjendatud.

Seletuse aluseks on fakt, et jää soojuspaisumistegur on umbes viis korda suurem terase soojuspaisumistegurist. Ka vase soojuspaisumistegur on umbes kolm korda väiksem jää soojuspaisumistegurist. Seega on jää oma rekordilise soojuspaisumisteguri tõttu muude ehitusmaterjalide suhtes alati konstruktorite erilise tähelepanu all.

Mis siis juhtub torudega, et need soojenedes lõhkevad? Lõhkine toru tähendab vedelikust tingitud kahjude tekkimist.

Vee külmumine torus algab toru seinast. On teada, et jää ruumala on vee omast umbes 20 protsenti suurem. Jää kasvades torus tõrjutakse vesi toru keskosast piki toru piirkonda, mis on soojem kui null kraadi Celsiust.

Kui seda võimalust pole, lõhkeb toru juba külmumise käigus. Kui torus tekkinud jää täidab toru täielikult, siis on meil nn vinnastatud olekus jää. Jää on kristalliline aine juba veest erineva joonpaisumisteguriga. Toru ümbritseva keskkonna temperatuuri tõustes soojeneb nii toru kui ka torus olev jää. Jää paisudes, tänu aatomitevahelistele tõukejõududele, surutakse toru sein läbimõõdu mõttes suuremaks. Ühel hetkel ületab toru seinale mõjuv jõud toru materjali purunemispiiri. See juhtub hetkega ja seda saadab ka iseloomulik heli ehk praksatus.

Niisiis, külmunud torude lõhkemisel avaneb torumeestele uus töötsoon.