2019. aastal toimusid tehnikaülikoolis arutelud selle üle, milliseid spetsialiste läheb vaja võimaliku tuumajaama töös hoidmiseks. Samuti arutati vastava õppekava loomist, meenutas Voll. Ülikool kaardistas, kui palju töötajaid tuumajaamas vaja läheks ning koostas nimekirja erinevatest ametipostidest.

"Meie hinnangu järgi hakkaks tuumajaama töös hoidma 30–40 väga spetsiifiliste teadmistega eksperti. Uue õppekava avamine eeldaks, et kümme aastat järjest lõpetaks vähemalt 15 inimest. Seetõttu võiks kaaluda võimalust, et neid eksperte on otstarbekam koolitada lähiriikides," ütles Voll ERR-ile.

Analoogse tuumajaama töötajate nimekirja põhjal sai ülikool kokku umbes 20 erinevat valdkonda. Ühe konkreetse õppekava avamise muudaks keeruliseks tõik, et kokku tuleks panna erinevad oskused. "Üks töötaja on sisuliselt keemik ning teine füüsik. Neid tuleb õpetada tegelikult väga erinevatel kavadel," märkis Voll.

Voll tõi välja, et tuumaenergeetikat õpetatakse tehnikaülikoolis juba praegu, kuigi mitte süvitsi. Fermi Energia toel on energeetika õppekavadel olemas ained nagu kaasaaegne tuumaenergeetika, kiirguskaitse, tuumatehnoloogia alused ning tuumajaama süsteemide toimimine. "Selliseid ülevaatlikke aineid on küll. Meil on neid kusagil 24 ainepunkti (EAP) eest, aga üks bakalaureuse õppekava on 180 EAP-d," tõi Voll välja.

Uue eriala loomine võib olla küllaltki kallis

Lähiriikidest on tuumaenergeetika õppetase Volli sõnul väga kõrgel tasemel näiteks Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH) ja Tšehhi Tehnikaülikoolis. Viimasel on olemas lausa enda väike tuumareaktor, mida kasutatakse õppetöös.

"Tasuks tõsiselt mõelda, et võib-olla tuleks üliõpilased saata nendesse ülikoolidesse omandama teadmisi, mida meie ülikoolid lepinguliselt ei kata. See oleks võib-olla mõistlikum valik, kui arendada välja väga spetsiifiline õppekava," arutles Voll.

Eestis on Volli sõnul praktilise tuumaenergeetika kogemusega inimesi väga vähe. See tähendab, et tugeva tuumaenergeetika õppekava välja töötamine nõuaks küllaltki suuri investeeringuid. Näiteks tähendaks see kindlasti mõne välisprofessori sisse ostmist, tõi Voll välja.

Eesti Energia läkitas 2000ndate aastate keskel KTH-sse kolm tehnikaülikooli tudengit magistriõppesse tuumaenergeetikat õppima. Kõik kolm – Merja Pukari, Henri Ormus ja Kaspar Kööp – kuuluvad nüüdseks Fermi Energia asutajate hulka. Lisaks käis seal oma käe peal tuumanergeetikat õppimas Marti Jeltsov.

"Praegu ei ole meil ka tehnilise laboratooriumi ehitamise ressurssi. Kui läheme Praha tehnikaülikooli tasemeni välja, kus on oma õppereaktor, ei oska ma isegi ennustada, mis need investeeringud oleksid," nentis õppeprorektor: "Samas kui Eesti riik on valmis neid investeeringuid tegema, peab riik kui meie omanik esitama tellimuse ning me oleme kindlasti valmis seda tellimust täitma."

Fermi Energia: enamik töötajaid ei vaja akadeemilist kõrgharidust

Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets sõnas, et koos opereeriva personali, tehnikute ja turvameeskonnaga töötab ühe reaktori juures ligikaudu sadakond inimest. Jaama ööpäevaringse käitamisega tegeleb viies vahetuses umbes 25 töötajat. Üks vahetus puhkab, teine on simulaatori peal ning kolm vahetust töötavad 24-tunnises tsüklis.

"Oleme Soomes ja Rootsis näinud, kuidas tuumajaamade operaatoritel pole akadeemilist kõrgharidust. Võtame näiteks kütusetehnikud; kütusekäitlus on füüsiline toiming, mis ei vaja kõrgharidust või siis mehaanikud, kes tegelevad pumpade, torustiku ja filtrisüsteemidega. Sama on elektrikutega. Nad peavad olema väga pädevad, aga elektrikutel pole ju tavaliselt kõrgharidust," täheldas Kallemets.

Küll kehtivad tuumajaama töötajatele teist tüüpi nõuded, tõi Kallemets välja. See tähendab, et nad peavad läbima taustakontrolli ning neile kehtivad kõrgendatud usaldusväärsuse nõuded. Inimene ei tohi olla näiteks mõjutatav hasartmänguvõlgadega ja muu sellisega.

Soome ja Rootsi näitel läbivad tuumajaama töötajad tavaliselt väljaõppekursused, millele järgneb eksamineerimine. Iga töövaldkonna jaoks on omad kvalifitseerimiseksamid. Kallemetsa sõnul läbib personal väljaõppe programmi juba jaama ehituse ajal. Eesti personal peaks vähemalt alguses läbima väljaõppe välismaal.

Exceli tabel võimalikest töötajatest

Kallemetsa sõnul investeerib Fermi Energia muu hulgas igal aastal ligikaudu 10 000 eurot, et korraldada keskkooli ja kutsekõrgkoolide õpilastele tuumaenergeetika suvekooli. Samuti pakub Fermi Energia Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis tuumaenergeetikat tutvustavaid valikkursusi.

"Pakume aastas kahele noorele välismaal magistriõppe aastast stipendiumit. Kui jõuame lõpuks tuumajaama eriplaneeringu teise etappi, siis kindlasti suurendame neid investeeringuid," sõnas Fermi Energia juhatuse esimees.

"Praegu õpib Stockholmi KTH-s kolm noort, kes on lõpetamas kaheaastast magistrit. Üks noor õppis meil enne Šveitsis ning läks nüüd sinna tagasi doktorikraadi omandama. Meie enda asutajate seas on juba viis doktorikraadiga inimest. Võiks öelda, et oleme juba isegi natukene üleharitud," lisas Kallemets.

Kallemetsa sõnul on aastate jooksul lõpetanud Rootsi KTH mitu eestlast ning Fermi Energia hoiab neil kõigil silma peal. "Leidub eestlasi, kes on seal pärast meid magistrikraadi omandanud, aga nad ei tööta Fermi Energias. Nende nimed on meil Exceli tabelis olemas. Üks hiljem KTH lõpetanu töötab meil praegu ka reaktori insenerina," sõnas Kalev Kallemets.