Hübriidhaavikus kasvab pärismetsa rohttaimi vähe, samblikke palju
Endistele põllumaadele rajatud haavaistandused toodavad kiiresti kasulikku puitu, kuid muude taimeliikide elurikkus erineb loodusliku metsa elurikkusest siiski rohkem või vähem.
Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste äsja avaldatud uuringust ilmneb, et hübriidhaabade istandustes erineb maapinnal kasvavate rohttaimede kooslus looduslike haavikute omast rohkem, puutüvedel ja okstel kasvavate samblike oma aga vähem.
Tea Tullus Maaülikoolist ja ta kolleegid seirasid taimekooslusi kahekümnes küpseks kasvanud hübriidhaava istanduses üle Eesti.
Nad kirjutavad ajakirjas Trees, Forests and People, et tuvastasid hübriidhaavikuis kokku 162 rohurindeliiki ja 65 samblikuliiki.
Vaid natuke üle viiendiku tuvastatud rohurinde liikidest on seejuures ka looduslikele haavikutele iseloomulikud.
Samblike seas on olukord aga märksa parem: tervelt 86 protsenti hübriidhaavikutes kasvavaist liikidest võib kohata looduslikes haavikuiski.
Hübriidhaabade istandusi on Eestis endistele põllumaadele rajatud üle paarikümne aasta ja esimesed neist on nüüd saanud raieküpseks.
Hübriidhaab kujutab endast meil laialt levinud hariliku haava ja meie looduses mitte esineva ameerika haava ristandit, olles seega ka ise võõrliik.
Harilikust haavast on hübriidhaab kahjurikindlam ja kiirema kasvuga. Selle puidust saab teha näiteks head õhukest paberit ja voodrilaudu.
Murekohaks on peetud hübriidhaava istanduste kui siiski monokultuuri kasvukoha vähest liigirikkust, kuid küpsete haavikute puhul ei ole seda Eestis nende suhteliselt hiljutise rajamise tõttu varem uurida saanud.
Mujal Põhjamaades on hübriidhaabade kasvatamise traditsioon küll aastakümneid vanem kui meil, kuid olud on seal ikkagi mõnevõrra teistsugused.
Tullus ja ta kolleegid märgivad, et looduslikelegi haavikutele iseloomulikest rohttaimedest esines hübriidhaavikutes laialdaselt näiteks külmamailast, ohtest sõnajalga ja harilikku naati, aga ka kaitsealuseid orhideesid nagu sõrmkäppa ja neiuvaipa.
Samblikest olid kõigis vaatlusruutudes esindatud tõusev rosettsamblik ja harilik korpsamblik.
Autorite sõnul võib tõdeda, et küpsed hübriidhaavikud aitavad siiski edendada mõnedegi taimeliikide kasvukohtade sidusust.
Et raieküpsete puude mahavõtmine seda saavutust aga ei tühistaks, soovitavad nad mõned vanemad puud ka alles jätta, kuniks juurestikust haabadele uus järelkasv võrsub.
