Segue 1-s on ainult tuhatkond tähte, mida võrreldes kasvõi meie oma Linnutee mitmesaja miljardiga on ikka vähe mis vähe.

Kuid nüüd selgub, et see kääbus-kääbusgalaktika, mis asub, olgu mainitud, meie Linnutee lähinaabruses, Päikesesüsteemist ainult 75 tuhande valgusaasta kaugusel, peidab endas midagi üllatavalt suurt.

Ameerika astrofüüsikud väidavad, et selles imepisikeses galaktikas, mida õieti ollagi pole, pesitseb hiigelsuur must auk. Augu mass on kümme korda suurem kui kogu selle väikese galaktika kõigi tähtede mass kokku.

Tõika, et Segue 1 peidab endas rohkem massi, kui näha on, teati juba varem, sest muidu ei püsiks nii vähesed ja kiirelt tiirutavad tähed ühe galaktikana koos.

Aga arvati, et selle peidetud massi moodustab see tavaline salapärane tume aine, mida paistab leiduvat suuremas osas galaktikatest, kuid mille olemusest ei ole teadlastel selget aimu.

Ent Nathaniel Lujan Texase Ülikoolist San Antonios ja ta kolleegid märkasid kääbusgalaktika tähtede liikumist superarvutil mudeldada püüdes, et tumeda ainega on tähtede liikumist raske seletada.

Nad proovisid nii ja proovisid naa, aga kui lõpuks panid mudelisse tumeda aine asemel musta augu, siis hakkas see ühtäkki hästi ja ilusti tööle.

Lujan ja ta kaaslased kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal Letters, et kõige täpsemini kirjeldab mudel tähtede liikumist siis, kui musta augu massiks võtta 450 tuhat Päikese massi.

Lujan ja suurem osa ta kaasautoreid on Texase ülikoolide tudengid, kes said õppetöö raames võimaluse kääbusgalaktika mudeldamise alal kätt proovida.

Ja kohe ka selline hiigelsuur avastus! Avastus, mis paneb teadlased muu hulgas mõtlema, et võib-olla on suuri musti auke universumis rohkem kui seni arvatud ja suur osa tumedale ainele omistatud massist tulekski kirjutada hoopis nende arvele.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.