Teadlased on nüüd märganud, et see ulguplaneet, ametliku nimega Cha 1107-7626, on läbi tegemas erakordset kasvuspurti.

Tšiilis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobiga tehtud vaatlused näitavad, et planeet omastab ümbritsevast gaasist ja tolmust igas sekundis kuus miljardit tonni materjali.

Sellist kasvutempot ei ole varem mitte ühegi ulguplaneedi juures täheldatud, ega ka mitte ühegi tavaplaneedi juures.

Victor Almendros-Abad Itaaliast Palermo Astronoomiaobservatooriumist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal Letters, et praeguseks juba umbes kümne Jupiteri massini jõudnud planeet on ikka veel tekkefaasis ja toitub ümbritsevast tolmu- ja gaasikettast. Seda materjali langeb ketta keereldes pidavalt planeeti juurde.

Kuid vaatlusist selgub, et see nähtus, mida nimetatakse ka akretsiooniks, ei käi sugugi ühtlases tempos.

Tänavu augustis akreteeris planeet uut ainet tervelt kaheksa korda kiiremini kui ainult mõni kuu varem. Siis jõudiski ta rekordilise kuue miljardi tonnini sekundis.

Ulguplaneetide päritolu on astronoomide jaoks endiselt mõistatus: kas nad tekivad gaasist ja tolmust täiesti omaette ja iseseisvalt, umbes nagu tähed, või on nad tekkinud mõne tähe juures nagu tavalised planeedid ja sealt seejärel avakosmosse pagenud?

Nüüdne avastus annab alust arvata, et ulguplaneedid võiksid põhimõtteliselt ka iseseisva tekkega hakkama saada, ehkki päris algset teket praegu siiski pealt ei ole nähtud. Piir tähtede ja planeetide vahel kipub aga selle võimaluse tugevnedes pisut hägustuma.

Autorid väidavad vaatluste ja järelduste põhjal, et võimsale aine juurdetõmbele aitab kaasa taevakeha magnetväli. Veel panid nad tähele, et aktretsioonikettas paistab tekkivat veeauru. Needki asjaolud lähendavad toimuva olemust teadlaste silmis tähetekkele.

Pildil on ulguplaneet Cha 1107-7626.kunstniku kujutuses.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.