Bostonis toimunud tseremoonial esile tõstetud teadustööde eesmärk on panna inimesed esmalt naerma ja seejärel mõtlema. Nii pälvisid Ig Nobeli keemiapreemia teadlased, kes pakkusid välja radikaalse lähenemise maailma vaevavale ülekaalulisuse epideemiale: kalorite tarbimise vähendamist tefloni söömisega. Töö kandva idee järgi võiks toidutootjad segada oma toodetesse polütetrafluoroetüleeni (PTFE) pulbrit, millega tekitada inimestel täiskõhutunnet, misjärel aine kehast loomulikul teel väljutataks.

Autorid rõhutasid töös, et teflon on inertne, kuumakindel, maitsetu ja maohappele vastupidav ühend. Selle ohutuse tõestamiseks viitasid nad varasematele rottidega tehtud uuringutele ja selle laialdasele kasutusele meditsiiniseadmetes. Lisaks valmistas ja sõi üks uuringu autoritest, Rotem Naftalovich Rutgersi Ülikoolist, töö raames teflonit sisaldavaid šokolaaditahvleid. USA toidu- ja ravimiamet suhtus aga ideesseleigelt.

Praktilised soovitused

Bioloogiaauhinna pälvinud Jaapani teadlaste töörühm uuris, kas lehmadele seberatriipude maalimine aitab neid kaitsta tüütute verd imevate kärbeste eest. Kärbsed on kariloomade jaoks suur nuhtlus, kes tekitavad lehmadel stressi ning sunnivad neid pidevalt pead viskama, jalgu trampima ja sabaga vehkima. Loomad saavad selle arvelt vähem süüa ja puhata, mis tekitab omakorda majanduslikku kahju.

Katse käigus värvisid Jaapani teadlased kuuele lehmale mahapestava värviga selga kas sebratriibud, tavalised mustad triibud või jätsid lehmad kontrollrühmana värvimata. Selgus, et sebratriipudega loomi hammustasid kärbsed poole harvem. Autorid oletavad, et triibuline muster ajab segadusse putukate liikumist tuvastava süsteemi, moduleerides valguse heledust või polarisatsiooni, mis on olulised nahale maandumiseks.

Füüsikaauhinna võitis eeskätt Itaalia teadlastest koosnev töörühm, kes selgitas välja pastaroa cacio e pepe kastme klompiminemise füüsikalised põhjused ja pakkus välja lahenduse selle vältimiseks. Teadlased selgitasid, et klompide teke kujutab olemuslikult faasisiiret, mis toimub juustuvalkude denatureerumisel.

Probleemi tuum peitub pasta keeduvees leiduva tärklise suhtelises sisalduses. Kui tärklist on liiga vähe, tekivad klimbid. Kui seda on aga liiga palju, muutub kaste jahtudes liialt paksusks. Traditsiooniline meetod, kus kasutatakse pasta keeduvett, ei taga töö kohaselt piisavat ega alati võrreldavat tärklise kogust. Teadlased leidsid, et ideaalse tulemuse saavutamiseks peaks tärklise ja juustu kaalusuhe olema 2–3 protsenti. Nad soovitasid valmistada kokkadel tärklise ja vee geeli ning segada see juustuga, mis tagab alati ühtlase ja kreemja kastme.

Toiduteaduse preemia said teadlased, kes avastasid, et Lääne-Aafrikas Togos elavad vikerkaelsisalikud (Agama agama) eelistavad nelja juustu pitsat teistele pitsakatetele. Kuigi sisalikke meelitas ligi igasugune toit, sõid nad eranditult ainult nelja juustu pitsat, mille pärast vahel ka omavahel võitlesid. Autorid oletavad, et juustu keemilised signaalid võivad olla sisalikele eriliselt kütkestavad või toiduaine olla neile lihtsalt kergemini seeditav.

Pediaatriapreemia läks tööle, mille raames uurisid teadlased, kas ema toitumine mõjutab rinnapiima lõhna ja seeläbi tema imiku käitumist. Selgus, et imikud imevad rinda kauem, kui nende ema on söönud küüslauku ja selle järgi lõhnab ka nende rinnapiim. Uuring viitab, et varajased sensoorsed kogemused rinnapiimaga võivad mõjutada lapse hilisemaid toidueelistusi ja ja uute toitudega harjumist.

Alkoholi vastakad mõjud

Alkoholi mõju lahkas seal aastal lausa kaks auhinnatud tööd. Rahupreemia läks Saksa, Hollandi ja Briti meeskonnale, kes näitasid, kuidas väike kogus viina parandab inimeste võõrkeeleoskust. Freiburgi Ülikooli psühholoogi Fritz Renneri töörühma katses osalesid saksa emakeelega tudengid, kes rääkisid vabalt hollandi keelt.

Väikese koguse viina joonud osalejate hollandi keele oskust hindasid vaatlejad paremaks kui kaine kontrollrühma oma. Teadlased oletavad, et see ei tulene mitte enesekindluse tõusust, vaid sellest, et alkohol vähendab suhtlusärevust, mis omakorda parandab väljendusoskust.

Lennundusauhind läks samas uuringule, mis näitas alkoholi negatiivset mõju Egiptuse viljalendlastele. Looduses leidub käärivates viljades etanooli ja loomade joobeseisund võib muuta nad röövlindudele kergemaks saagiks. Teadlased andsid nahkhiirtele erineva alkoholisisaldusega toitu ning jälgisid nende lendu ja kajalokatsiooni. Ilmnes, et alkoholi tarbinud nahkhiired lendasid tõesti aeglasemalt ja nende kajalokatsioon toimis kehvemini, mistõttu kasvab nende risk takistustega kokku põrkamiseks.

Küüned ja kingad

Kirjanduspreemia anti postuumselt William Beanile, kes dokumenteeris 35 aasta vältel pedantselt oma küünte kasvu. Tema tähelepanekud näitasid, et küünte kasv aeglustub vanusega, on kiirem soojas kliimas ja lastel ning et küünte närimine võib kasvu stimuleerida. Samuti lükkas ta ümber müüdi, et küüned kasvavad pärast surma, selgitades, et tegemist on vaid nahakudede kokkutõmbumisega

Inseneripreemia läks India teadlastele, kes tegelesid üldtuntud probleemiga – haisvate jalanõudega. Soojas ja niiskes kliimas vohab jalanõudes higi tõttu bakter Kytococcus sedentarius, mis tekitab ebameeldivat lõhna. Teadlased disainisid kingariiuli, mis kasutas lõhna tekitavate bakterite hävitamiseks UV-C valgust. Katsetest selgus, et bakterite tapmiseks ja haisu eemaldamiseks piisas juba kahest-kolmest minutist. Auhinnale kohaselt oli leiutisel ka omapärane kõrvalmõju: lisaks lõhna eemaldamisele kippus seade tosse põletama.

Psühholoogiapreemia pälvisid teadlased töö eest, milles leidsid, et kui inimestele öelda, et nad on keskmisest intelligentsemad, võtavad inimesed seda tõe pähe ja kalduvad sellega ka hooplema.

Ig Nobeli auhindu annab välja teadushuumori ajakiri Annals of Improbable Research. Auhindade asutaja Marc Abrahamasi sõnul tunnustab iga Ig Nobeli auhind saavutust, mis "esmalt paneb inimesed naerma ja seejärel mõtlema". Kuigi esialgu suhtuti auhindadesse mõnikord kui solvangusse, on paljud teadlased hakanud neid nägema kui karjääri edendavat tunnustust.

Auhinnatseremoonia on teada-tuntud oma humoorika ja kärarohke õhkkonna poolest, kus auhindu annavad üle Nobeli laureaadidja lava poole lennutatakse paberlennukeid. Kuigi tunnustuse leidnud uuringud võivad pealtnäha tunduda kerglased, on neil oluline roll.