Kaks Eesti projekti said Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetuse
Eesti teadlased on üha edukamalt kandideerinud Euroopa Liidu teadusrahale. Viimase kolme aastaga on tugevas konkurentsis Euroopa kõige mainekamast programmist Eestisse toodud 286 miljonit eurot, mille abil on alustatud ligi 600 rahvusvahelist teadusprojekti. Neljapäeval selgusid järjekordsed uue teadusgrandi saajad.
Euroopa Teadusnõukogu grandid on teadusmaailmas ühed hinnatuimad. Seekordses voorus kandideeris üle Euroopa ligi 4000 projekti, millest raha sai veidi üle kümnendiku. Neist kaks Eestis.
Tartu Ülikooli teadlase Kelli Lehto töörühm sai raha selleks, et selgitada välja põhjused, miks tekib aktiivsus- ja tähelepanuhäire täiskasvanutel ja luua töövahend, kuidas seda lihtsamini diagnoosida.
Tallinna Ülikooli teadlane Triin Lauri sai grandiga 1,5 miljonit eurot, et uurida poliitika tagasisideefekte hariduses.
"Mida mina konkreetsemalt analüüsin, on hariduspoliitika kogemused. Minu uurimisprojektis ma võtan fookusesse lapsevanemad, mitte niivõrd õpilased ja lapsed. Mina sotsiaalteadlasena vaatan seda, mida erinevates riikides lapsevanemate hariduskogemused, veel konkreetsemalt koolivalikukogemused, mida see inimese õigluse, arusaamade ja poliitikaeelistustega teeb," lausus Lauri.
Seitsmeaastane raamprogramm nimega "Euroopa Horisont" on alles poole peal, aga juba on Eesti teadlased saavutanud oma projektidega rahastust rohkem kui eelmise programmi jooksul kokku.
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe Anu Noorma sõnul on teadusasutuste ja ülikoolide kõrval konkursis edukalt osalenud ka haiglad, erialaliidud, kodanikuühendused, omavalitsused ja ettevõtted.
"See moodustab praegu kokku 272 miljonit eurot kolme ja poole aastaga, mis ei ole ainult raha, vaid ka võrgustikud ning Eesti nähtavus tipptasemel teaduse- ja innovatsioonisüsteemis. Eesti teadlastele kättesaadav teadustaristu ja Eesti teadlaste võimalused oma eesmärkidele vastavaid tegevusi ellu viia, ka meie riigi huvides tehtavaid uusi arenguid – see lihtsalt laieneb rahvusvahelises koostöös," ütles Noorma.
Triin Lauri ütles, et enamik väga ratsionaalselt mõtlevaid teadlasi oma panuseid sellele grandile ei panegi, sest selle saavutamine on väga keeruline.
"Seda üldiselt nimetatakse suurte riskide võtmise grant. Seal pigem tahetakse anda raha sellistele uuringutele, milles on vähem uuringuid tehtud või seal nähakse , et oleks päris suur läbimurre, aga neid uuringuid on keeruline teha," sõnas Lauri.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"


















