Mida näiteks teha, kui isesõitev laev satub küberrünnaku alla ja häkker üritab selle roolisüsteemi üle võtta? Just sellele küsimusele otsisid vastust Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Igor Astrov, Sanja Bauk ja Pentti Kujala.

Nad kirjutavad ajakirjas Journal of Marine Science and Engineering, et kõige paremini kaitseb laeva küberrünnakute eest tehisnärvivõrk. Konkreetsemalt katsetasid teadlased isejuhtival katamaraanil Nymo kaht eri tüüpi kontrollerit. 

Esimesel juhul kasutati traditsioonilist PID-nimelist kontrollerit koos kohandavate filtritega. Võrdluseks lasti käiku aga keerukam, tehisnärvivõrgul põhinev NARMA-L2 nime kandev kontroller. Töörühm tegi mõlemaga katseid arvutisimulatsiooni keskkonnas. Seal lisasid nad laeva roolisüsteemi sisendisse juhuslikku müra, mis matkis küberrünnakut.

Analüüs näitas, et kuigi koos filtriga suutis traditsiooniline kontroller küberrünnaku mõju vähendada, jäi laeva liikumine siiski ettearvamatuks ja ohtlikuks. Tehisnärvivõrguga kontroller suutis seevastu ka küberrünnaku tingimustes säilitada sujuva ja täpse kursi. Teadlaste sõnul osutus närvivõrkudel põhinev kontroller ohuolukorras väga kohanemisvõimeliseks, täpseks ja töökindlaks.

Ehkki iseseisev laevasõit võib praegu halvemal juhul kiiva kiskuda, annab uus uuring niisiis lootust, et edaspidi mitte. Töörühma sõnul võivad just tehisnärvivõrkude toel valmida tulevikus praegusest häkkerikindlamad juhtimissüsteemid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.