Hiina Teaduste Akadeemia juhitud ekspeditsioon leidis Kuriili-Kamtšatka ja Aleuudi süvikute põhjast, sügavustel 5800–9533 meetrit, pisiloomadest kihavaid kooslusi. Leitud koosluste liigiline koosseis sõltus sügavusest ja asukohast. Kui Kuriili-Kamtšatka süviku sügavamates osades domineerisid peamiselt torusselgsed ussid (perekonnad Lamellisabella, Polybrachia jt), siis madalamates piirkondades – Kamtšatka-Aleuudi üleminekuvööndis ja Aleuudi süviku lääneosas – olid levinumad erinevad karbiliigid ning teised ussid.

Leitud organismid toetuvad energia ammutamisel kemosünteesile, kasutades päikesevalguse asemel maakoore pragudest immitsevaid keemilisi ühendeid, nagu vesiniksulfiidi ja metaani. Varem arvati, et nii sügaval elavad organismid sõltuvad peamiselt pinnapealsematest veekihtidest langevast orgaanilisest materjalist. Uued leiud kinnitavad aga, et tegemist on iseseisvate ökosüsteemidega, mis püsivad elus tänu keemilisele energiale.

Protsess toidab keerukat toiduahelat, mille moodustavad organismid on kohastunud eluks täielikus pimeduses ja merepinnast umbes tuhat korda kõrgema rõhu all. Koosluse kohanemisvõime avardab arusaamu elu piiridest Maal ja pakub lootust elu otsinguteks teistel taevakehadel. Näiteks hellitavad astrobioloogid lootust, et keemilist energiat kasutavad eluvormid võivad elada ka Jupiteri jäisel kuul Europal

Teadlaste sõnul tekivad süvamere oaasid tänu mitme geoloogilise ja bioloogilise teguri ainulaadsel koosmõjul. Ookeanisüvikute V-kujuline põhi toimib hiiglasliku püünisena, kuhu koguneb pidevalt nii ookeani pinnalt pärinevat orgaanilist ainet, näiteks surnud planktonit, kui ka maavärinate ja veealuste laviinide poolt nõlvadelt alla kantud settematerjali.

Sügaval merepõhja setetes, hapnikuvabas keskkonnas, asuvad seejärel tööle mikroobid, kes settematerjalis leiduvat orgaanikat lagundama hakkavad. Protsessi käigus tekib suures koguses metaani, mis koguneb setetesse nii lahustunud kujul kui ka tahke metaani-jääna ehk gaasihüdraadina. Maakoore laamade liikumisest tulenev tohutu surve surub metaanirikkaid vedelikke setete vahel liikuma. Lõpuks leiavad need läbi süvikupõhjas asuvate suurte murrangute ja pragude tee merepõhja.

Töörühma sõnul viitab avastus, et sarnased kemosünteesil põhinevad kooslused võivad olla levinud teisteski ookeanisüvikutes. Hadaalsetesse süvikutesse kogunenud kogunenud metaanijää võivad mängida seega globaalses süsinikuringes olulist rolli.

Samal ajal on mitmed riigid ja ettevõtted tundnud huvi süvamere põhjas lasuvate mugulate kaevandamise vastu, et hankida akutehnoloogiates ja mujal vajalikke mineraale. Teadlased hoiatavad aga, et väheuuritud ja habraste ökosüsteemide häirimine võib tuua kaasa pöördumatuid tagajärgi.

Teadlased kasutasid uurimismissiooniks mehitatud süvameresõidukit Fendouzhe (ligikaudses tõlkes "Püüdleja"), mis suudab tegutseda enam kui kümne kilomeetri sügavusel. Saadud tulemused avaldas töörühma ajakirjas Nature.