Ebatavaliselt laialdasele haiguspuhangule juhtis jaanipäeva paiku esimesena tähelepanu pikaaegne seeneuurija Jouni Issakainen. Bioloog avastas Soome edelaosas asuvas Paraisineni vallas mitmeid piirkondi, kus olid mustikataimedest alles jäänud vaid tühjad varred. Praeguseks on sarnastest kahjustustest teatatud juba üle terve Lõuna-Soome, sh Pöytyäs, Paimios, Maskus, Helsingi lähedal ja Jalasjärvel, kirjutab Soome rahvusringhääling YLE. 

Teadlaste sõnul pole seen inimestele otseselt ohtlik. Samas kannavad haigusest räsitud taimed väga vähe marju või ei vilju üldse. Seetõttu teebki haiguse ulatus ja levik teadlased murelikuks.

Hiideosed

Haigust tekitab seen nimega Valdensinia heterodoxa ehk ligikaudses tõlkes mustika-laikkarikas. Issakaineni sõnul on seenel harukordselt suured eosed, mida võib mustikalehe pinnalt näha isegi luubiga. Tavalised seeneeosed on imeväikesed, läbimõõdult vaid mõni tuhandik või sajandik millimeetrit. Nendega võrreldes on Valdensinia eos tõeline hiiglane.

Meritähte või kaheksajalga meenutav kombitsatega hiideos suudab end paisata sada korda omaenda läbimõõdust kaugemale ehk ligikaudu viie sentimeetri kaugusele. Erakordne levimisvõime aitab seletada, miks on haiguse leviala metsades nii kiiresti laienenud.

Haigestunud mustikataimede ladvad kuivavad ja tõmbuvad mustjaks, sarnanedes põlenud tikule. Lehtedele tekivad aga umbes sentimeetrise läbimõõduga pruunid, paberjalt kuivad laigud. Enamik lehti variseb maha, taimed ei kanna marju peaaegu üldse ning lõpuks jäävadki alles vaid paljad varred.

Soe kliima ja niiske suvealgus

Teadlased pole veel päris kindlad, mis sedavõrd laiaulatusliku haiguspuhanguni viis. Ühe võimaliku põhjusena näevad nad erakordseid ilmaolusid. Vähese lumega talv või niiske suvealgus võisid aktiveerida juba varem pinnases olnud seeneeosed või -niidistiku. Jouni Issakaineni hinnangul võib haigus kliima soojenemise tõttu muutuda agressiivsemaks ja laiendada oma leviala. 

Sama meelt on Soome Loodusvarakeskuse (Luke) teadur Marja Jalli. Tema hinnangul olid kevade alguse tingimused haigustekitaja levikuks erakordselt soodsad. Kirjanduse andmetel on alla kahekümnekraadine temperatuur koos kõrge õhuniiskusega seene kasvuks optimaalne, märkis Jalli. 

Kuigi seene peamine sihtmärk on mustikas, suudab see Issakaineni sõnul nakatada ka teisi taimeliike. Nakkusele viitavaid tunnuseid on leitud ka nii pohladelt ja rohukõrrelistelt kui ka isegi tammelehtedelt. Siiski ei paista seen hävitavat teisi taimi, näiteks tamme, samal moel kui mustikat. Jalli lisas, et haigustekitaja võib nakatada samas ka aedmustikaid, mis teeb muret marjakasvatajatele. 

Epideemia tegeliku ulatuse kaardistamiseks paluvad teadlased matkajate ja marjakorjajate abi, paludes haigustunnustega mustikataimedest teada anda Soome loodusvaatluste portaalis.

Eestis täheldati Valdensinia heterodoxa't esimest korda 1935. aastal Kagu-Eestis, viimane leid oli aga 1980. aastal. Keskkonna DNA-mullaproovidest tuli liik korra välja aastal 2015.

Hea lugeja, kui oled märganud midagi sarnast ka Eesti metsades, võid sellest märku anda Novaatori toimetajatele või aadressil teadus@err.ee.