Keiserpingviinid kaovad seni arvatust kiiremini

Antarktika keiserpingviinide arvukus on kahanenud viimase 15 aastaga pea veerandi võrra ja nende arvukus väheneb arvatust kiiremas tempos, selgub värskest uuringust.
Maailma suurimat pingviiniliiki jälgivad teadlased kasutasid hiljutises töös satelliite, et hinnata Antarktika poolsaarel ning Weddelli ja Bellingshauseni merejääl asuva 16 pingviinikoloonia seisundit. Nimetatud kolooniad moodustavad ligikaudu kolmandiku tervest keiserpingviinide populatsioonist, vahendab ScienceAlert.
Leidude põhjal oli populatsiooni langus umbes 50 protsenti hullem, kui näitasid kõige pessimistlikumad senised mudelarvutused, ütles Briti Antarktika Ekspeditsiooni (BAS) teadlane Peter Fretwell. Uuringu autorid näevad languse põhjusena kliimamuutust.
Ajakirjas Nature Communications: Earth & Environment avaldatud analüüsist selgus, et vaatluse all olnud kolooniates vähenes keiserpingviinide arvukus 15 aasta jooksul, kuni 2024. aastani, 22 protsenti. Varasem hinnang näitas kogu Antarktika ulatuses perioodil 2009–2018 vaid 9,5-protsendilist vähenemist.
Soojenemine muudab pesitsuspaikades jääd õhemaks ja ebastabiilsemaks. Viimastel aastatel on mõnes koloonias kõik tibud hukkunud, kuna jää nende all lihtsalt murdus ja nad kukkusid merre enne, kui olid valmis külmas ookeanis iseseisvalt hakkama saama.
Keiserpingviinidest (Aptenodytes forsteri) on järel umbes veerand miljonit pesitsevat paari, kes elavad kõik Antarktikas. Teisalt pole teada, kui palju on elanud neid maailmas kaugemas minevikus, sest enne satelliittehnoloogia laialdast kasutuselevõttu põhinesid kõik hinnangud vaid üksikute, kättesaadavate kolooniate loendustel, mis andsid paratamatult ebatäieliku ja oluliselt alahinnatud pildi.
Keiserpingviini tibud kooruvad munast, mida soojendab talve jooksul isane, samal ajal, kui emane läheb kahekuulisele kalapüügireisile. Naastes toidab ta tibu poolseeditud toitu oksendades ning edasi hakkavad mõlemad vanemad kordamööda toitu otsima.
Iseseisvaks eluks, mis algab tavaliselt detsembri keskel, peavad tibudel kasvama veekindlad suled. Hiljutine uuring kasutas oktoobris ja novembris tehtud satelliidipilte. Pärast seda aega mattub piirkond juba talvisesse pimedusse. Fretwell ütles, et tulevased uuringud võiksid kasutada ka teistsuguseid satelliiditehnoloogiaid, näiteks radar- või soojuspilte, et jälgida populatsioone ka pimedatel kuudel.
Fretwell loodab, et pingviinid liiguvad tulevikus lõuna poole külmematesse piirkondadesse. Samas pole selge, kui kaua nad sealgi vastu peavad. Arvutimudelid on prognoosinud, et kui inimkond ei vähenda oma kasvuhoonegaaside heitmeid, siis on keiserpingviinid sajandi lõpuks peaaegu välja surnud.
Toimetaja: Rait Piir