Esimesed õied puhkesid vähemalt 123 miljonit aastat tagasi
Kevad rõõmustab meid õiteiluga, aga õigupoolest rõõmustab meid õiteiluga evolutsioon. Juba üle saja miljoni aasta tagasi jõudis taimede evolutsioon sinnamaale, et tekkisid esimesed õistaimed.
Aga kui seni on esimesi õistaimi teada olnud 121 miljoni aasta tagusest ajast, siis Saksa, Briti ja Portugali teadlased on lükanud seda ajapiiri veel kaks miljonit aastat kaugemale minevikku.
Nüüd on hea meeles pidada, et taimede evolutsiooniline õitseaeg on kestnud 123 miljonit aastat, kui keegi peaks küsima.
Ulrich Heimhofer Hannoveri Leibnizi Ülikoolist ja ta kolleegid on leidnud ja uurinud iidseid õietolmuterakesi ning määranud nende vanuse.
Et aga õietolm ei saa tekkida mujal kui õites, siis järeldub üheselt, et ka taimeõied ja õistaimed pidid juba sama ammusel ajal olemas olema.
Seniteatust vanemat fossiilset õietolmu leidsid teadlased Portugalist, kunagistest merepõhjasetetest tekkinud kividest.
Taimed levisid veest maismaale ordoviitsiumi ajastul, üle 400 miljoni aasta tagasi. Sealt edasi kulus üle 300 miljoni aasta, mil maa peal kasvas küll samblaid ja sõnajalgu, hõlmik- ja okaspuid, aga ei puhkenud ühtegi õit, arvatavasti isegi ühelgi sõnajalal mitte.
Kuidas õistaimed täpselt maailma tulid ja millisest varasemast taimerühmast täpselt tekkisid, ei olegi teada. Teada aga on, et õistaimed muutsid märgatavalt meie planeedi taimestiku tegu ja nägu. Nende mitmekesisus on erakordselt suur.
Heimhofer ja ta kolleegid leidsid õietolmuterade mikrofossiilid kividest üles kõrglahutusega lasermikroskoobi abiga. Laserikiire käes hakkas õietolm ka ise kergelt helendama.
Terakeste vanuse määramisel olid abiks samades settekivimites sisaldunud teokarbid ja muud limusekojad koos neis leidunud strontsiumiga.
Oma tööst kirjutavad teadlased Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
