NASA inseneridel on nimelt pärast pikki aastaid õnnestunud taas tööle saada tõukurmootorid, mida peeti juba 2004. aastast alates põhimõtteliselt vanarauaks.

Tõukurite ülesanne on pöörata sondi nii-öelda üles-alla ja paremale-vasakule, et saavutada õiget orientatsiooni: Voyager peab suutma oma antenni hoida ühe kauge tähe poole.

Põhitõukurid on Voyager 1-l olnud juba üle 20 aasta rivist väljas, sest nende sees olevad pisikesed soojendid lõpetasid siis töö.

Toona otsustati, et sellest polegi ehk hullu miskit – varutõukurid töötasid laitmatult ja keegi ei uskunud, et Voyager veel aastakümneid vastu peab.

Aga pidas, ja aeg teeb oma töö: nüüd on ka varutõukurid tõrkuma hakanud, sest nende kütusetorud on jääkidest ummistumas. Kui torud lõplikult kinni jäävad, siis ei saa enam sondi õigesti suunata – ja see tähendaks missiooni lõppu.

Nii otsustasid insenerid ette võtta riskantse ürituse. Oli olemas võimalus, et äkki polnudki põhitõukurid päriselt katki, vaid võib-olla oli nende elektroonikas lihtsalt mõni lüliti valesse asendisse sattunud, ja kui see lüliti õnnestuks tagasi õigesse asendisse panna, siis võiksid tõukurite soojendid ja ka tõukurid ise taas tööle hakata.

Aega polnud raisata, sest juba 4. maist jäi Voyager 1 peaaegu aastaks ajaks ilma võimalusest Maalt käske vastu võtta – Austraalias asuv hiigelantenn läks siis uuendustöödele.

Ja ennäe imet: 20. märtsil jälgisid insenerid suure pinevusega, kuidas nende käsud jõudsidki enam kui 23-tunnise viivitusega Voyagerini. Mõne minuti pärast tõusis tõukuri soojendi temperatuur, ja see tähendas, et süsteem oli taas ellu ärganud.

Nüüd saab Voyager 1 oma teekonda jätkata ja meile kõigile näidata, kuidas kaugel-kaugel peaaegu tähtede vahelgi võib mõni täiesti lootusetult otsa saanuks peetud süsteem kõige kiuste ometi veel ellu ärgata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.