Eesti EE-alarm süsteem töötab asukohapõhisel SMS-lahendusel (Location-Based SMS või LB-SMS). SMS saadetakse ohualas viibivatele SIM-kaardiga seadmetele, mis tehakse kindlaks positsioneerimise tulemusena. Kui kiiresti inimesed sõnumi kätte saavad, sõltub suuresti operaatorite läbilaskevõimest. Hiljaaegu toimunud õppus näitas, et paljudel inimestel kulus sõnumi kättesaamiseks üle 30 minuti.

Suur osa Euroopast ja ka pidevalt katastroofidega rinda pistvad riigid, nagu Jaapan, kasutavad samas märksa kiiremat süsteemi, mis ei sõltu SMS-ide saatmisest ehk cell broadcast system (CBS)- tehnoloogiat. See võimaldab saata korraga lühisõnumeid kõikidesse mobiiltelefonidesse kindlas geograafilises piirkonnas.

Erinevalt SMS-ist ei pea selleks sõnumeid saatma igale numbrile eraldi, vaid ühekorraga kõigile seadmetele, mis asuvad kindlate mobiilimastide levialas. Sõnum jõuab telefonidesse paari sekundi jooksul. Seejuures saab panna isegi hääletule režiimile pandud telefone kõva häält tegema.

Eesti lähiriikidest kasutab CBS-lahendust näiteks Leedu ja peatselt võtab selle kasutusele Läti. Eesti on märksa aeglasema LB-SMS süsteemiga Euroopas pigem erandlik. CBS-ile plaanivad peatselt üle minna ka näiteks Rootsi ja Island, mis on lootnud seni SMS-idele. Paljudes riikides, näiteks Prantsusmaal ja Norras, on kasutusel mõlemad korraga. Eesti praegu CBS-i poole ei vaata. Põhjused on suuresti ajaloolised, kuid mitte ainult.

Ohuhinnang ei õigustanud CBS-i

Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas selgitas, et 2018. aastal võttis Euroopa Liit vastu direktiivi, mille järgi pidid kõik liikmesriigid võtma 2022. aasta suveks kasutusele mobiilside teenusel töötava üldsuse hoiatamise süsteemi. Laias laastus oligi saadaval kaks lahendust: kiirem CBS ja aeglasem LB-SMS.

"Algul tahtsid mitu liikmesriiki minna hoopis mobiilirakenduse teed. EL-i elektroonilise side regulaatori hinnangul ei laetaks mobiilirakendust alla aga sellises mahus, et seda saaks võrdsustada CBS-i või LB-SMSiga," selgitas Luht-Kallas.

Pärast põhjalikke analüüse otsustas Eesti 2020. aastal välja arendada LB-SMS lahenduse. Luht-Kallase sõnul jõuti analüüsi käigus järeldusele, et CBS sobib kõige paremini ootamatute looduskatastroofide, näiteks maavärinate ja äkksadude jaoks. Eestis taolist äkkteavitust vajavaid sündmusi toonase vaate järgi ei esinenud.

"Sel hetkel, kui tehti otsus LB-SMS kasuks ei olnud meie ohuhinnangus selliseid sündmusi. Räägime 2020. aastast ehk see otsus tehti mitu aastat enne Ukraina täieulatusliku sõja algust. Valmis sai ta meil muidugi siis, kui sõda oli juba puhkenud," nentis siseministeeriumi nõunik.

Tallinna Tehnikaülikooli 3GPP sidevõrkude ekspert Margus Rohtla meenutas, et kui ohuteavitust Eestis arendama hakati, sai uuritud kõiki võimalikke tehnilisi lahendusi ja võrreldud nende lahenduste plusse ning miinuseid. Seejuures arvestati ka päästeameti ning ministeeriumite nõuete ja vajadustega. Paika sai pandud ka nõuded, kui suurele hulgale kasutajale ja kui kiiresti peab sõnum kohale jõudma.

"Kui neid punkte silmas pidada, siis LB-SMS oli ainuke tehniline lahendus, mis vastas neile kõigile tingimustele v.a esimene punkt, kui on vaja teavitada kogu elanikkonda mõne sekundi/sekundite jooksul. Seda LB-SMS tõesti ei suuda – räägime tundidest," selgitas Rohtla. Ta lisas, et terve elanikkonna tähelepanu vajavad ohud on reeglina juba varem teada, mistõttu saab kasutada ka seda süsteemi.

Ekspert tegi selle ilmestamiseks näitarvutuse. "Hästi jämedalt võttes võib kogu elanikkonna jagada ära kolme operaatori vahel ehk 500 000 per operaator. Kui võtta SMS-i saatmise mahuks nt 50 SMS/s, oleks kogu elanikkond teavitatud ca 2,8 tunniga," sõnas Rohtla.

Samas rõhutas ta, et LB-SMS läbilaskevõimet saab suurendada, kui operaatorid oleksid nõus laiendama oma raadiovõrgus signaliseerimise ressurssi ja tõstaksid lühisõnumikeskuste läbilaskevõimet. "LB-SMS puhul saab välja filtreerida ka M2M lahenduse kasutajad ehk väravapuldid, IoT sensorite seadmed jne, et säästa raadiovõrgu ressurssi," lisas Rohtla. CBS saadab seevastu sõnumi kõigile, kes kärjes aktiivsed on.

Luht-Kallase sõnul on Ukraina sõja puhkemise järel hakanud Eesti otsima siiski EE-alarmi kõrvale teisi lahendusi, mis võimaldaks sõjaohu korral CBS-i sarnast kiiret massiedastust.

Eesti lahendusel on mõningad eelised

Kadi Luht-Kallas tõi välja, et lisaks ohuhinnangule mängisid Eesti valikus rolli ka mitmed teised tegurid, mis muutsid LB-SMS lahenduse CBS-ist mõistlikumaks. "Eelkõige puudutab see meie rahvastikku. Meil on eelkõige pensionäride seas palju haavatavat sihtrühma. CBS-iga nendeni jõudmine on problemaatiline. Cell broadcast ei ole SMS – see edastatakse täiesti teisel standardil ja üldjuhul koos helisignaali ja valgusega. See tuleb automaatselt kohe ekraanile, aga ta kaob ekraanilt ära. Selle uuesti ülesleidmine on suhteliselt keeruline," selgitas nõunik.

See tähendab, et CBS-iga saadetud sõnum jääb küll telefonis alles, kuid tõenäoliselt suudavad selle uuesti üles leida ainult nooremad inimesed, eakad suure tõenäosusega mitte. "Cell broadcast tuleb küll väga kiiresti, aga selle kasutatavus on kehvem kui SMS-il, sest enamik eakaid oskab SMS-e lugeda," nentis Luht-Kallas.

LB-SMS lahenduse valiku kasuks rääkis Eesti puhul seegi, et ametiasutustel oli huvi saada ohupiirkonnas teada, kui suur hulk inimesi vajab abi. SMS-süsteemi puhul on võimalik nimelt näha, kui paljudele seadmetele SMS edastati.

Margus Rohtla märkis samas, et paljude teiste riikide otsustusloogika oli teistsugune. "CBS kasuks räägib ka see, et see katab kenasti ära GDPR nõuded, kuna tegu on anonüümse saatmisega ehk me ei tea, kellele sõnum saadeti. Paljud tegid valiku just selle pealt," lisas ekspert.

Eestis lahendati andmekaitseprobleem sellega, et kasutajate info jääb operaatorite kätte ja sõnumid saadetakse operaatori lühisõnumikeskuste kaudu. "Sellega on lahendatud laias laastus ära GDPR pool," selgitas Rohtla.

Eesti ei kiirusta CBS-i kasutusele võtma

Sarnaselt Rohtlaga viitas Kadi Luht-Kallas, et LB-SMS-i läbilaskevõimet saaks vajadusel oluliselt suurendada. "Õppustel kasutasime edastuskiirust, mida operaatoritel on igapäevases kasutuses mõistlik hoida. Kui annaksime neile täiendava toetuse, saaks sõnumiedastust märksa kiiremaks muuta ja kordades rohkem sõnumeid edastada," tõi Luht-Kallas välja. 

"Kuna meil ei ole lähimate kuude jooksul selliseid sündmuseid näha, siis nii kaua ei ole ka mõtet täiendavat rahasüsti sinna juurde anda. Kui aga olukord peaks muutuma, on võimalik seda süsteemi mitu korda kiiremaks saada," lisas ta.

Mööda ei saa vaadata ka lisakuludest, mis on Luht-Kallase sõnul märkimisväärsed. "CBS-i puhul räägime kõikides saatjates lisalitsentsi kulust. Meil on ajalooliselt igal mobiilside ettevõttel oma võrk üles ehitatud. See tähendab, et me peame kõigis kolmes võrgus ja kõigis saatjates tagama litsentsi olemasolu."

CBS-i kasutaval Leedul on seevastu riiklik mobiilsidevõrk ja nad rendivad seda eraettevõtetele. "Neil on üks võrk. Meie peaksime kolme võrku kinni maksma," nentis nõunik.