Teadlased avastasid, et tonkapuud mitte ainult ei jää elektrilöökidest suuresti puutumata, vaid välk kahjustab tihti nende kõrval kasvavaid puid ning nende endi peal kasvavaid parasiitlikke liaane, vahendab LiveScience.

Üle Kesk-Panama paigutatud antennide võrgustik tuvastas välgulöökidest lähtuvaid raadiolained. Sedaviisi said teadlased löögipunkti väga täpselt kindlaks määrata. Kui nad kombineerisid sel viisil hangitud vaatlusandmeid maapinnauuringute ja droonipiltidega, suutis töörühm täpselt tuvastada metsaala, mida välk tabas, ning jälgida puude seisundit aja jooksul. Kokku jäädvustasid uurijad Panama Barro Colorado loodusmälestise piirkonnas ligi sada välgutabamust. 

Ajakirjas New Phytologist avaldatud uuringus torkas Dipteryx oleifera silma liigina, mida ei kahjustanud välgulöögid üldse mitte või väga vähe. Samas hukutavad troopilistes metsades suuremaid puid eeskätt just välgulöögid. Keskmiselt tappis iga tonkapuud tabanud välgulöök üle kahe tonni ümbritsevat puit-biomassi ning peaaegu neli viiendikku võrale kinnitunud parasiitlikest liaanidest.

Varasemad uuringud on viidanud, et tonkapuude sisemus juhib hästi elektrit, võimaldades liigsetel elektronidel tüve liigselt kuumutamata maasse liikuda nagu hästi isoleeritud juhtmes.

Kuna tonkapuu kasvab tavaliselt küllaltki kõrgeks – kuni 40-meetriseks ning selle eluiga ulatub sadade aastateni. Oletatakse, et ühte puud tabab selle eluea jooksul vähemalt viis välgulööki. Iga löök aitab eemaldada liaane ja konkurente, avades võra ning aidates puul edasi areneda. Teadlaste hinnangul võimaldab kohastumus suurendada nende eluea jooksul vallanduvate seemnete hulka kuni 14-kordselt, andes neile paljunemiseelise.

Teadusartikli avaldanud teadlased laiendavad nüüd oma uuringuid Aafrika ja Kagu-Aasia metsadesse, et teada saada, kas välgulööke kasutavad enda huvides ära ka teised liigid.