Luigujõe kinnitas, et endast annavad märku juba mitmed kevadlinnud, sealhulgas musträstad ja kodukakud. "Täna hommikul, kui ma stuudiosse tulin, siis Karlova pargis laulis musträstas, kes on ntõeline kevadekuulutaja. Eile õhtul oli kodukakku kuulda – seitsmenda märtsi kohta on see üllatav," sõnas ornitoloog saate "Vikerhommik".

Kohale on jõudnud ka esimesed rändlinnud, kes jagunevad oma rändekäitumise alusel lühimaaränduriteks ja pikamaaränduriteks ning kelle rändekäitumine sõltub toidu kättesaadavusest ja sisemisest rütmist. "Lühimaarändurid on linnud, kes talvitavad Euroopas näiteks Briti saartel ning tulevad siia kohe, kui lumi sulab ja toit muutub kättesaadavaks,"selgitas Luigujõe. Seetõttu sõltuvad näiteks põldlõokeste ja rästaste liikumised suuresti ilmast – kui tuleb külmalaine, võivad nad ajutiselt lõuna poole tagasi liikuda.

Sooja ilma tõttu võivad sisemaal elavad inimesed ornitoloogi sõnul kuulda päeval põllu peal näiteks kiivitajate ja lõokeste häält. "Mereäärsetel inimestel näiteks tallinlastel tasub minna Paljassaarde, kus võib näha arktilisi veelinde aule ja vaeraid, kes talvituvad Eestis, aga nende ränne on käima läinud. Varajane tulija, kes võiks juba kohal olla, on näiteks ristpart. Praegu on veel algus ning suurem linnukevad on alles tulemas, mil põllud täituvad hanede ja luikedega," sõnas Luigujäe.

Ornitoloog selgitas, et pikamaarändurid näiteks suitsupääsuke ja valge-toonekurg, tulevad kohale kindla ajagraafiku järgi, sõltumata ilmast. Kuna nad talvituvad Aafrikas või isegi Indias, ei tea nad, milline on hetkeilm Eestis. Nad alustavad rännet vastavalt oma bioloogilisele kellale ning jõuavad siia tavaliselt kindlal ajal. Näiteks suitsupääsukesed saabuvad reeglina mai alguses. Metsas elavad põõsalinnud ja lehelinnud on aga veel ekvatoriaal-Aafrikas.

Mõned pikamaarändurid nagu sookured saabuvad varem. "Esimesed rändsookured on tegelikult juba kohal. Jäksi kandis nähti näiteks eile kahte sookurge," lisas ornitoloog. Tavaliselt saabuvad nad märtsi keskpaigas.

Luigujõe nentis, et ootamatud ilmaviperused võivad mitmele linnule, näiteks pääsukestele, saatuslikuks saada. "Kui näiteks mai keskel tuleb lumi maha, on väga-väga viletsad lood. Neil on niisugune kohastumus, kus nad saavad tardunne suikuda, kui süüa ei ole. Kui on väga suur toidupuudus, siis nad saavad olla rahulikult ning oodata paremat aega, kuid nad saavad seda teha ainult umbes nädal aega mitte kauem," sõnas ornitoloog.