Maapinnast ligikaudu 400 kilomeetri kõrgusel tiirlev rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on üks planeedi kõige rangemalt kontrollitud ja steriilsemaid elukeskkondi. Samas satub paratamatult astronautide kehade, riietega, toidu ja muu varustusega kosmosejaama erinevaid seeni ja baktereid. Nõnda on aastatega ISS-is välja kujunenud omalaadne mikroobikogum, mis erineb märgatavalt Maal leiduvatest looduslikest mikroobikooslustest.

Hiljutises rahvusvahelise kosmosejaama mikroobikooslusele keskendunud töös analüüsisid teadlased enam kui 800 pinnaproovi. Kosmosejaama USA segmendi kaheksast eri moodulist kogutud proovide põhjal meenutab jaama mikroobikooslus koroonapandeemia ajal haiglate isolatsioonipalatites nähtut. Mikroobide arvukus oli ühtaegu nii väiksem kui ka liigivaesem kui inimeste kodus või vabas looduses.

Kuigi mikroobinappus võib esmapilgul tunduda hea, mõjub uuringu taga oleva töörühma hinnangul liigne steriilsus astronautide tervisele halvasti. Näiteks on teadlased juba varem märganud, et jaamas elavad astronaudid kannatavad tihti immuunsüsteemi häirete all. Neil esineb sagedamini nahalööbeid ja allergiaid ning nende haavad paranevad aeglasemalt. Maisemates tingimustes tehtud varasemad uuringud on näidanud, et vähene kokkupuude mikroobidega võib suurendada krooniliste põletikuliste haiguste esinemisriski.

Nõnda võiks töö autorite sõnul rahvusvahelise kosmosejaama mikroobikooslust teadlikult kujundada. Kõigi sealsete mikroobide hävitamise asemel võiks rikastada seda inimesele kasulike bakteritega.

Seejuures võiks nende hinnangul meeles pidada, et harvem kasutavatest moodulitest ei liigu mikroobid kuigi kaugele. Tiheda kasutusega moodulitest kippusid need levima aga naabermoodulitesse. Seetõttu võiks nii ISS-is kui ka tuleviku kosmosejaamu kavandades pöörata rohkem tähelepanu ka sellele, kuidas steriilseid ja rohkem kasutatavaid tsoone paremini eraldada.

Töörühma hinnangul tuleks sellega arvestada pikaajalisemaid kosmosemissioone plaanides. Näiteks võiks luua kosmoselaevadesse aiad, kus taimed, mikroobid ja putukad moodustaksid loodusliku, isetasakaalustuva keskkonna, mille mikroobikooslus jäljendaks Maal leiduvaid ökosüsteeme.

Samas on teada, mikroobikooslusi muudab nii kosmiline kiirgus kui ka mikrogravitatsioon. Näiteks võivad mikroobid kosmosekiirguse mõjul tekkivate mutatsioonide tõttu muutuda agressiivsemaks.

Uuring ilmus ajakirjas Cell.