Itaalia teadlased leidsid Põhja-Soomest Lapi maakonna põhjaotsast Utsjoe vallast kadaka, mis oli kasvanud vähemalt 1647 aastat, nagu selgus aastarõngaid lugedes.

Marco Carrer Padova ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Ecology, et vintske kadakapõõsas oli kasvama hakanud hiljemalt aastal 260 ja surnud aastal 1906. On võimalik, et taim hakkas kasvama juba varemgi, sest kõiki aastarõngaid on võimatu lugeda.

Igal juhul kõigi nende taimede seas, mille vanust on aastarõngaid loendades mõõdetud, on tegu teada olevalt kõige vanemaks elanud põõsaga maailmas ning kõige vanemaks elanud puittaimega Euroopas.

Carrer ja ta kaaslased avastasid selle vana kadakapõõsa aastal 2021, kui külastasid piirkonnas asuvat Kevo uurimisjaama, mis kuulub Turu Ülikoolile. Nad leidsid selle viie kilomeetri kauguselt uurimisjaamast.

Tookord määrasid nad taime elueaks 1242 aastat. Aastal 2024 käisid nad Keva jaamas uuesti taime juures, vaatasid ta põhjalikumalt üle ning leidsid, et tema eluiga on enam kui neljasaja aasta jagu pikem, 1647 aastat.

Utsjoe vallast leidsid teadlased veel neli kadakat, mis olid kasvanud üle tuhande aasta.

Carreri ja ta kolleegide uurimisretked on ulatunud peale Soome ka Gröönimaale, Islandile, Fääri saartele, Norrasse, Rootsi ja Põhja-Uuralitesse. Enam kui tuhandeaastaseid kadakaid leidsid nad peale Põhja-Soome ka Põhja-Rootsist Kiruna kandist.

Aastarõngaid uurivad nad peamiselt selleks, et saada teavet ammuste kliimamuutuste ja taimestiku kunagise seisukorra kohta.

Igale aastarõngale suudavad nad ka õige aastaarvu juurde panna, sest aastad ei ole vennad ning see avaldub ka aastarõngaste omadustes nii, et mitut taime omavahel kõrvutades saab ka aastaarvud teada.

Pildil ongi maailma vanim kadakas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.