Nüüd on astroomid ühe niisuguse planeedi üles leidnud, mis on meile õige lähedal.

Rahvusvaheline teadlasrühm annab ajakirjas Astronomy & Astrophysics teada, et lõunataevas, Eriidanuse tähtkujus, meist vähem kui 20 valgusaasta kaugusel tiirleb ühe päikeselaadse tähe ümber senitundmata planeet, mis on nimeks saanud HD 20794 d.

Planeedi avastas kaks aastat tagasi Oxfordi Ülikooli astronoom Michael Cretignier pärast enam kui kakskümmend aastat väldanud hoolikaid vaatlusi. Ta on ka üks praeguse teadustöö autoritest.

Planeet tiirleb tähest just niisugusel kaugusel, et tema pinnal võib sealse temperatuuri poolest leiduda vedelas olekus vett, mis on eluks, nagu seda tänapäeval mõistame, möödapääsmatu eeldus.

Hoopis teine teema on küsimus, kas seal tegelikult ka elu on. Planeedi orbiit on sedavõrd piklik, et jõuab ühest küljest peaaegu tähte ümbritseva elukõlblikkusvööndi välispiirini, teisalt aga peaaegu sisepiirini. Kui seal on elu, peab see olema kohastunud sedavõrd äärmuslike temperatuurikõikumistega.

Planeedi mass on meie Maakera omast umbes kuus korda suurem nii, et võimalikud olendid peaksid olema kohastunud tugevama raskusjõuga.

Igal juhul pakub nii lähedalt leitud nii elusõbralikuna tunduvate omadustega planeet teadlastele lähemateks uuringuteks suurt huvi.

Kindlasti asutakse koguma ja analüüsima vaatlusandmeid, et nuputada välja, milline on planeedi atmosfääri koostis ning uurida, kas seal võib leiduda niinimetatud biosignatuure ehk elu märke.

See on aga tänapäevase tehnikaga päris suur töö, sest planeedi enda olemasolu kohta oli kindlat tõendust keeruline ja töömahukas kokku koguda.

Kuna planeet on meile ikka päris lähedal, siis ei ole võimatu, et sinna saadetakse mõnel lähemal sajandil ka vaatlussond.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.