Astrofüüsik: planeetide paraadile lauldakse liigset kiidulaulu
Jaanuaris ja veebruaris võib pilgu taevasse heites näha nii Veenust, Marssi, Jupiteri kui ka Saturni ning teleskoobi appi võttes ka Uraani ja Neptuuni. Tartu Observatooriumi astrofüüsik Laurits Leedjärv nentis, et taoline planeetide paraad pole kuigi haruldane nähtus ja seda ülistatakse ühismeedias liigselt.
Leedjärv selgitas, et planeetide paraad viitab olukorrale, kus taevas on korraga näha mitmeid planeete. Kuna kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese samal tasapinnal, paiknevad planeedid taevas näiliselt ühel joonel. Eriti muljetavaldav pidavat olema vaatepilt 24. ja 25. jaanuaril. "Kui kasutada korraks sealtsamast sotsiaalmeediast võetud sõnu, siis tegemist oleks justkui haruldase nähtusega. Nagu ikka push'itakse asja võib-olla rohkem üles, kui see väärt on," nentis astrofüüsik.
Teaduslikus vaates pole see tema sõnul põhjendatud. "Kui räägime planeetide paraadist, ei mängi konkreetne päev nii suurt rolli. Pigem on tegemist ajaaknaga, mille käigus olukord suurt ei muutu. Planeetide asend ei muutu taevas nii ruttu. Selles mõttes ei ole see üks konkreetne päev väga palju erilisem," selgitas Leedjärv saates "Vikerhommik". Ainsa suurema muutujana paistab Veenus neil päevil veidi heledamalt, kuid palja silmaga on seda raske näha.
Astrofüüsik märkis, et planeetide paraade näeb regulaarselt iga mõne aasta tagant ning taevas korraga kolme-nelja planeedi silmamine on võrdlemisi tavapärane. Näiteks olid planeedid sarnaselt reas 2020. aasta suvel. "Samas 2020. aasta detsembri lõpus oli haruldasem sündmus, kus Jupiter ja Saturn möödusid teineteisest nii lähedalt, et sulasid näiliselt peaaegu üheks. Seda juhtub korra mõnesaja aasta tagant," lisas Leedjärv.
Astrofüüsik jagas nippe ka planeetide silmamiseks. Veenust on kõige lihtsam silmata, sest on kõigist tähtedest ja planeetidest eredam ja asub laias laastus läänekaares. Saturn on Veenusest tuhmim ja seda võib märgata samas piirkonnas, kuid selle silmamiseks tuleb rohkem pingutada. Punakat tooni Marss paistab lõunataevas ja jääb samuti hästi silma. Jupiter on Marsist veidi tuhmim ja nähtav samas piirkonnas. Täiendava vaatlusnipina võib meeles pidada, et erinevalt tähtedest on planeetidelt lähtuv valgus rahulikum ega vilgu.
Tõsisematel taevahuvilistel tasub hankida endale amatöörteleskoop. Neist lihtsamate hind jääb 300–400 euro vahemikku. Keerukamad ja automaatselt juhitavad teleskoobid võivad maksta aga rohkem, makstes üle 1000 euro. Nendega saab uurida üksikasjalikumalt ka kaugeid taevaobjekte, näiteks galaktikaid ja udukogusid. "Paljud amatöörteleskoobid on juba oma tehniliselt küljelt moodsamad kui näiteks meie professionaalsed teleskoobid Tõraveres," lisas Leedjärv.
Veebruari lõpus, 28. veebruaril võib sama öö jooksul silmata seitset planeeti, sest praegu nähtavatele planeetidele lisandub Merkuur.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Vikerhommik", küsisid: Margit Kilumets ja Sten Teppan