Neljast või viiest planeedist koosnevad paraadid, kus need õhtu jooksul ühes reas üle taevakaare liiguvad, on võrdlemisi tavalised. Korraga võib nii palju planeete näha iga paari aasta tagant. Praeguse aasta jaanuaris oli Maalt nähtavad kuus planeeti, nüüd liitub nendega ka Merkuur.

Reede õhtul võib umbes tund pärast päikeseloojangut näha palja silmaga viite planeeti. Läänekaares asuva Merkuuri ja Saturni silmamine on Veenusest, Marsist ja Jupiterist raskem, sest need on peaaegu loojunud ning astronoomiline videvik pole veel kätte jõudnud, mistõttu võiks nende leidmiseks appi võtta suurema binokli. Võimsama binokliga või teleskoobiga võib näha ka Uraani ja Neptuuni.

Kõik planeedid liiguvad mööda taevakaart samal tasandil ning neid võib näha näiliselt enam-vähem samas kohas, kus päevasel ajal näeb päikest. Päikesesüsteemi sünnitanud planeediketta orientatsioonist tingitud eripära aitab neid eredamatest tähtedest hõlpsamalt eristada. Täiendava vaatlusnipina tasub meeles pidada, et erinevalt tähtedest on planeetidelt lähtuv valgus rahulikum ning ei vilgu.

Veenust on reede õhtul kõige lihtsam silmata, sest see on kõigist tähtedest ja planeetidest eredam ning asub laias laastus läänekaares. Saturn on Veenusest tuhmim ning seda võib näha läänetaevas horisondi lähedal. Merkuur asub näiliselt Saturni lähedal ning on sellest tuhmim. Punakat tooni Marss paistab kagutaevas ning on võrdlemisi ere. Jupiter on Marsist veidi tuhmim ning asub lõunakaares.

Sarnaselt Merkuuri ja Saturniga on 28. veebruari õhtuks Neptuun peaaegu loojunud. Uraan asub edelataevas Jupiteri lähedal.

Kuigi Eestis tõotab tulla pilvine reede, ei tasu meelt heita – planeedid ei kao kuhugi, isegi kui neid ei pruugi näha lähiaastatel korraga nii suures seltskonnas. Päevade pikenedes muutub Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Uraani silmamine märtsis-aprillis keerukamaks, kuid hea tahtmise korral võib neid endiselt näha.

Vaata ka harrastusastronoom Martin Vällikuga tehtud intervjuud saatest "Terevisioon".