Küülik sööb omaenda hambaid
Küülikud on toredad väikesed pikakõrvalised jäneslased, kelle hambad kasvavad kogu aeg pikemaks, kuid kuluvad otsast lühemaks. Umbes nii nagu kuluvad inimese sõrmeküüned.
Värskest teadusuuringust selgub, et küülik võtab oma ära kulunud hambamaterjali nii-öelda teise ringi kaubana uuesti jätkusuutlikult taaskasutusse.
Küüliku toit sisaldab rohkesti küüliku tervisele kasulikke kiudaineid, mis kraabivad ka hammaste küljest alatasa imepisikesi tükikesi lahti. Õnneks kasvab hammast altpoolt pidevalt juurde, aga juurdekasvuks on vaja piisavalt kaltsiumi.
Šveitsi ja Soome teadlased jõudsid ühele võimalikule tähtsale kaltsiumiallikale jälile — selleks on küüliku enda hambad.
Jean-Michel Hatt Zürichi Ülikoolist, Johanna Mäkitaipale Helsingi Ülikoolist ja nende kolleegid segasid katseküülikute toidu sisse kas tavalist kaltsiumkarbonaati või peeneks jahvatatud küülikuhambaid.
Poole katseaja pealt, viisteist päeva hiljem vahetasid nad kahele küülikurühmale pakutud toidulisandid omavahel tasakaalu huvides ära.
Selgus, et hambajahu söönud küülikud omastasid tarbitud kaltsiumist 33 protsenti, tavalist kaltsiumkarbonaati saanud küülikud aga vaid 20 protsenti.
Nii kirjutavadki Hatt, Mäkitaipale ja kaasautorid ajakirjas The Veterinary Journal, et võib-olla saavad küülikud ka päriselus suure osa hammaste taastootmiseks vaja minevast kaltsiumist ära kulunud hambaosade peenest purust, mille nad koos toiduga alla neelavad.
Seni on teadlased enamasti eeldanud, et küülikud peavad hammaste pidevaks kasvuks piisava hulga kaltsiumi saamiseks valima menüüsse eelkõige kaltsiumirikkaid toite.
Nüüd aga tundub, et nii hoolikalt neil seda valikut teha ei tulegi. Vähemalt on küülikutel olemas võimekus hambapurust kaltsiumi omastada, kui seda peaks vaja olema.