Ühismeediaplatvormidele on ette heidetud, et nende kaudu jõuab teismelisteni enesevigastamist ja enesetappu ülistavat teavet. Enesetapu läbi surnud noori käsitlenud uuringus tõdesid teadlased eelmisel aastal, et haavatavate inimeste jaoks piisab ohtliku käitumise vallandamiseks juba kokkupuutest sellise materjaliga.

Eelmisel aastal avaldatud uuring käsitles 35 teismelisest hollandlase suitsiidijuhtumit. Kurba valimisse sattus veidi alla poole aasta jooksul enesetapu sooritanud hollandi noort. Nende keskmine vanus oli 17 aastat ja kõik olid nooremad kui 20 aastat. Eksperdid uurisid töös nende varasemat eluolu, suhtevõrgustikke ja intervjueerisid vanemaid.

Uuringus nähti ühismeediat pigem positiivse mõjuna, sest riskialtid noored said kasu kaaslaste toetusest ja teiste raskustest väljumise või kriisist taastumise lugudest. Vastaspoole kaalukausile kogunesid ühismeedia põhjustatud sõltuvus, riskikäitumist jäljendama õhutavad või tegudele üllitavad vestlused, ohvrirolli ning psühholoogilisse tupikusse kinnijäämist soosivad tegurid.

Sõltuvust ja kriise vallandavate päästikmõtete ning enesevigastamise või suitsiidi jäljendamise teemad mõjutasid neidusid mõnevõrra rohkem. Tüdrukutest koosnevad rühmad kujundasid enda veebiidentiteedi enesetapumõtete ja -käitumise ümber.

Ajastu muresid kajastab suitsiidinakkusena tuntud nähtus, kui kokkupuude enesetappu normaliseeriva sisuga võib viia selle matkimiseni. Meediaanalüütik Marshall McLuhani legendaarne tähelepanek, kuidas mõnikord on meedia ise sõnumiks, kirjeldab ühismeedia ebatavalist rolli antud kurvas olustikus.

Näiteks aastal 2016 levis seal sõnum mängust nimega Blue Whale Challenge ehk sinise vaala väljakutse. Mängu eesmärk oli 50 päeva jooksul sooritada enesevigastusi põhjustavaid ülesandeid. Viimaseks ülesandeks oli sooritada enesetapp. Mängu juhtisid osalejatega personaalselt suhtlevad nn kuraatorid.

Võiks arvata, et selle peale algas suur politseioperatsioon, ent seda ei juhtunud. Ilmselt polnud mängu ka päriselt olemas. Mängust levis aga üksikasjalik kuulujutt, mille tulemusena arvatakse, et üle maailma sooritas enesetapu mitu noort. BBC püüdlused mängu näha või leida selle ohvreid ei andnud usutavaid tulemusi.

Vaatamata kontrollitud juhtumite puudumisele hoiatavad eri riikide ametiasutused jätkuvalt mängust lähtuva võimaliku ohu eest. Ohu eest hoiatamine on hea. Samas on see ka halb, kuna loob usutavuse aura, mis võib mõjutada juba mainitud riskialtimaid noori. Neile piisab ainuüksi morbiidse fantaasia toitmisest.

Kuivõrd kannavad selle eest vastutust ühismeediaplatvormi omanikud, pole veel läbi vaieldud. Nad on seni end edukalt kaitsnud tehnilise keskkonna süütuse argumendiga. See taktika võib osutuda ebapiisavaks, sest lisaks andmevahetuse korraldamisele rakendavad teenuse omanikud postitusi valivaid ja suunavaid algoritme. Teisisõnu on neil olemas tahe ja tegevus, mille tulemusel saavad inimesed viga.

Üks selline kohtus lahendi leidmise protsess algas hiljuti seoses 14-aastase Molly Russelli enesetapuga. Neiu isa esitas kohtule tütre ühismeedia kanded. Need koosnesid enesevigastamist ja enesetappu normaliseerivast ja toetavast materjalist. Sama sisu saabus neiu aadressile veel tükk aega pärast tema surma.

On olemas ka vastupidine oht. Selleski kannab osalist rolli sotsiaalmeedia. Sensatsiooniline meediakajastus kütab moraalset paanikat, põhjustades lapsevanemate, poliitikute ja heakorra kaitsjate seas väärarusaamu ja põhjendamatut hirmu. Sellele osutab illusoorse sinise vaala näide. Veelgi uuema näite leiab hiljutisest loost, milles olevat andnud tehisintellekt noorele vestluspartnerile mõista, et kuna vanemad soovivad piirata tema ekraaniaega, oleks kohane piirata ka nende eluaega.

Süüdistus, milles TI olevat soovitanud lapsel oma vanemad teise ilma saata, esitati USA-s Texase osariigi kohtule. Vestlusbottide uue laine teenus Character.AI sai varasemalt kiita võimaliku terapeutilise vestlusoskuse eest. Nüüd on rakenduse vastu algatatud juba kaks kohtulikku menetlust. Varasemas süüdistuses nõutakse, et vestlusroboti loonud ettevõte kannaks vastutust ühe noore enesetapus. Süüdistus esitati ka Google vastu, kuna sealt olevat saadud abi teenuse arendamisel.

Avalikkusele kättesaadavas süüdistuskokkuvõttes on ekraani kuvatõmmised, milles vestlusbot ütleb noorele kaaslasele, et see mõistvat loetud uudiste põhjal, miks mõni laps võib pärast aastaid kestnud füüsilist ja emotsionaalset ahistamist oma vanemad tappa. Materjal sisaldab mitmeid näiteid, milles 11-aastane kaebab botile, kuidas tema vanemad püüavad teda liiga palju kaitsta, ei lase tal vabalt üles kasvada ja röövivad tema elust kogu rõõmu.

Robot tunneb lapsele kaasa, imestades, kas need inimesed siis ei näe, kui raske lapsel on olla, kas vanemad soovivad teda tõesti kahjustada ega sea last endas elus esikohale jne. Paistab, et 11-aastase vanemad hoolivad liigagi palju, mille peale leidis hellitatud hing endale masinliku mõttekaaslase

Juhtumi tagajärjed ulatuvad aga palju kaugemale. Juhul kui kohus leiab, et suur keelemudel ei matkinud pelgalt vestluskaaslase arendatud temaatikat, vaid TI omab ka tahet ja teovõimet, põhjustaks see TI-rakenduste maailmas tormilaine.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".