Mäng on ka täiskasvanud šimpansile tähtis
Mäng on väikese inimese töö, ütleb laulusalm, ja ütleb õigusega, aga tähelepanelikud ühiskonnavaatlejad on märganud, et mängulisus võib olla omane ka täiskasvanud inimestele.
Rahvusvaheline teadlasrühm tegi uuringu, millest selgub, kui tähtis võib mängimine olla isegi täiskasvanud šimpansite elus.
Liran Samuni Saksamaa Primaadikeskusest Göttingenis ja ta kolleegid jälgisid mitme aasta jooksul šimpansite tegemisi Aafrikas, Elevandiluurannikul Taï metsas.
Nad kirjutavad ajakirjas Current Biology, et mäng paistab aitavat täiskasvanud šimpansitel maandada omavahelisi pingeid ja suurendada koostööd.
Šimpansite mäng sisaldab tihti elemente, mis iseloomustavad ka agressiivset käitumist, nagu hammustamine, löömine ja tagaajamine. Mänguliselt kasutatuna aitavad need elemendid arvatavasti hoida vastastikust usaldust.
Nooremad loomad õpivad mängu kaudu kooselulisi ja kehalisi oskusi. Kuid milline on täpsemalt mängu roll täiskasvanud šimpansite elus, on uuritud vähe.
Samuni ja ta kaaslased tegid aastail 2012 kuni 2018 ülestähendusi ligi 5000 mängimisjuhtumi kohta, milles osales kokku 57 täiskasvanud šimpansiisendit.
Selguski, et mängimine on täiskasvanud šimpansite seas üsna tavaline asi. Mängimist tuli ette 40 protsendil vaatluspäevadest, eriti aga just neil aegadel, mil šimpansitel oli rohkesti süüa saada.
Ka enne seda, kui mindi jahile või võeti ette territooriumi kaitsmine, võis täheldada suuremat mängude rohkust. Üleüldse tõid pingelisemad ajad kaasa ka mängulisuse tõusu.
Enamasti mängiti kahekesi, aga mõnikord ka kolme- ja nelja-, ükskord isegi viiekaupa.
Ka inimeste juures on teada, et mängud ja muud positiivse maiguga ühiskogemused hõlbustavad suhtlemist ja tugevdavad sidemeid, parandavad meeleolu ja toetavad heaolu ka täiskasvanueas.
Kui see on võimalik šimpansitel ja teistelgi primaatidel, siis on taas üks seni päris selgeks peetud piir inimese ja muude loomade vahel hägustuma hakanud.
