Väike ja tagasihoidlik Peetri kirik on üks vanemaid kirikuid Luzerni linnas. Vana kirik on aga uuenduste poolest eesrinnas, sest sel sügisel said inimesed nende pihikambris rääkida tehisarul põhineva Jeesuse avatariga, vahendab The Guardian.

Peetri kiriku teoloogi Marco Schmidi sõnul oli tegu ilmselt esimese omalaadse eksperimendiga. Kiriku vaimulikkond tahtis näha, kuidas inimesed reageeriksid tehisarul põhinevale Jeesusele. Neid huvitas, mida inimesed tehisarule räägivad või kas nad oleksid masinaga rääkimisest üldse huvitatud.

Deus in Machina nime kandev installatsioon alustas tööd tänavu augustis. Peetri kirik on varemgi teinud koostööd kohaliku ülikooli immersiivreaalsuse laboriga. Varem on kirikus korraldatud virtuaal- ja liitreaalsuse katseprojekte.

Nüüd otsustas kirik koostöö järgmise sammuna võtta kasutusse virtuaalse avatari. Schmidi sõnul eelnes otsusele arutelu, kas avatar peaks olema teoloogi, tavainimese või pühaku näoga. Lõpuks jõudsid kiriku töötajad otsusele, et parim valik oleks Jeesus ise.

Ruumikitsikuses vaevlev kirik leidis tehisarule koha pihikambris. Enam ei istunud kambri seina taga preester, vaid inimesed võisid privaatselt vestelda teisele poole seina üles seatud arvuti ja juhtmepuntraga.

Enne kasutuselevõttu treenisid labori teadlased tehisaru usuteemaliste tekstide abil. Seejärel kutsus kirik kõiki külastajaid esitama küsimusi teispool võreakent kumavale pikajuukselisele Jeesuse kujutisele. Jeesuse avatar suhtles reaalajas ja andis inimestele tehisaru genereeritud vastuseid.

Inimestel soovitati küsimustes mitte isiklikku teavet jagada. Samuti pidid kõik külastajad kinnitama, et suhtlevad avatariga teadlikult omal vastutusel. Schmidi sõnul pole selline vestlus siiski pihtimus. Kirik ei üritanudki tehislikult pihti matkida.

Kahe katsekuu jooksul kasutas üle tuhande inimese võimalust avatariga suhelda. Muu hulgas oli vestlejate seas moslemeid ning turiste suisa Hiinast ja Vietnamist.

Tagasiside oli pigem soosiv

Installatsiooni katse jooksul kogutud andmeid tutvustatakse lähemalt detsembri alguses. Küll aga nähtus Marco Schmidi sõnul enam kui 230 inimese tagasisidest, et kaks kolmandikku neist pidas vestlust hingeliseks kogemuseks. Teisisõnu võis Schmidi üllatuseks öelda, et inimeste jaoks oli tehisaru-Jeesusega suhtlemine religioosses mõttes meeldiv elamus.

Osa tagasisidest oli aga negatiivsem. Leidus külastajaid, kelle sõnul oli masinaga võimatu rääkida. Näiteks leidis üks masinaga vestelda proovinud kohalik reporter, et selle vastused kippusid olema sisutühjad, korduvad ja klišeemaigulised.

Tagasiside viitas Schmidi sõnul, et avatari vastused olid väga ebaühtlase kvaliteediga. Kohati tundus, et vastused olid suurepärased ning inimesi üllatavad ja innustavad. Teisalt võis masin anda aeg-ajalt kehvemaid ja pinnapealseid vastuseid.

Schmidi sõnul pälvis katse kriitikat ka mõnedelt kirikuringkonna liikmetelt. Katoliiklastest kirikutegelasi nörritas pihitooli kasutamine katse osana, samas kui protestantlikku kirikurahvast pahandas Jeesuse kujutise kasutamine installatsioonis.

Schmidi ennast hämmastasid enim tehisaruga seoses võetud riskid. Peetri kirik toimis nimelt heas usus, et tehisaru ei anna külastajatele seadusega vastuolus või liiga räiged vastuseid ega paku tõlgendusi ja usunõu, mis läheks kiriku õpetustega vastuollu. Selliste riskide maandamiseks katsetas Peetri kirik avatari esmalt 30 inimesega ja tegi installatsiooni alles seejärel avalikuks. Lisaks tagas kirik, et avatari kasutajatele oleks vajadusel alati tugi olemas.

Schmidi sõnul ei jäänud kiriku personalile kordagi muljet, et tehisaru-Jeesus oleks midagi veidrat rääkinud. Küll aga polnud võimalik tagada, et seda juhtuda ei võiks. Just sel põhjusel otsustas Schmid, et avatar võiks ikkagi jääda vaid eksperimendiks. Jeesuse sellisel moel esitlemise vastutus oleks tema sõnul olnud liiga suur.

Siiski näeb Schmid ettevõtmises laiemat potentsiaali. Avatar oli tema hinnangul lihtne ja kõigile kättesaadav tööriist, mille toel rääkida religioonist ja kristlusest. Kui avatari veidi ümber teha, saaks seda Schmidi sõul kasutada mitmekeelse vaimse teejuhina, mis vastaks inimeste usuga seotud küsimustele.