Varased inimesed omistasid neid hirmutanud looduse ilmingud nagu tormid, põud ja maavärinad, kõrgematele jõududele või vaimudele. Looduse ettearvamatus ja katsed mõtteliste jõudude rahustamiseks ning näilise kontrollitunde saavutamiseks ajendasid looma väljamõeldud selgitusi, rituaale ja palvuseid.

Jagatud uskumused inimesest vägevamatesse jõududesse aitasid ühtsustunde ja ühiste eesmärkide toel siduda toonaseid kogukondi looduse hüpitamiste suhtes vastupidavamatesse rühmitustesse. Kujunemisjärgus religioossed tavad vormisid moraalikoodekseid. Need omakorda tugevdasid koostööd, vähendasid konflikte ja suurendasid inimrühmade ellujäämisvõimalusi.

Loodus sellest ei hoolinud ja jätkas julma testimist. Teadlikkus paratamatust ja tihti vägivaldselt saabuvast surmast ning hirm tundmatu ees ajendasid inimesi otsima lohutust mitmesugustest surmajärgse elu või kosmilise eesmärgi ideedest. Samuti otsiti tröösti narratiividest, mis andsid kannatustele ja kaotustele tähenduse ning aitasid raskusi taluda.

Looduses ellujäämise valiku tulemusel arenesid inimesel hästi mustrite tuvastamise ja teise inimese mõtete ning kavatsuste taipamise võimed. Võimalik, et need ajendasid juhuslikkusest otsima ja tõlgendama korrapärale viitavaid endeid ning omistama loomadele, puudele või ka elututele loodusnähtustele hinge ja tahte olemasolu.

Võimsate loodusilmingute taga olev jõud oli seda usutavam, mida võimatumaid omadusi sellele omistati. Muu hulgas omistati sellele oskus olla nähtamatu, ent samas ise kõige nägija ja teadjana omada piirituid võimeid.

Aja jooksul arenes välja usuinstitutsioon ning kirik võttis keskse rolli moraalse korra säilitamisel ja kogukonna ühtekuuluvuse edendamisel. Kogukondi oli aga palju, igal ühel oma arusaamad. Seetõttu kujunes spirituaalsete õpetuste tõlgendamine omakorda probleemide allikaks.

Ühe või teise religioosse arusaamaga õigustati sõdu, tagakiusamisi ja ebavõrdsust ning juhiti riike. Usulised autoriteedid suhtusid uutesse avastustesse kahtlustavalt, eriti kui need seadsid väljakujunenud dogmad kahtluse alla.

17. sajandil alanud valgustusajastu, mida nimetatakse ka mõistuse ajastuks, kujundas põhjalikult ümber religiooni rolli ühiskonnas. Avastades maailma toimimise parema mõistmise toodud eelised, hakati hindama ratsionaalsust ja vahetumaid ning kontrollitavaid empiirilisi tõendeid.

Tähenduslikuks kujunenud Prantsuse revolutsioon materdas nii sõnas kui ka tegudes kirikut selle silmakirjalikkuse, korruptsiooni ning teadmatuse ja ebavõrdsuse põlistamise eest. Kirik kaotas kõikjal Euroopas poliitilist mõjuvõimu ja see ühendati lahti riigi juhtimisest.

Võimalik, et tehisaru äratab religioosse maailmakorra uuele ringile. Meis on alles kõik samad inimlikud eeldused, mille abil varajased inimesed kujutasid loodusnähtusi seletama ja elukorralduslikke juhtnööre andma tavatute võimetega vaime või jumalaid. Pole võimatu, et tehisaru-vaimustus virgutab neid samu psühholoogilisi mehhanisme, seda aga tänapäevasemas kontekstis.

Osa maailma toimimisest on ikka veel arusaamatu. Vajalikud pingutused nõuavad oluliselt rohkem vaeva, samas kui inimese valikute tulemusel on sellest arusaamise entusiasm oluliselt vähenenud. Lihtsate lugude koostamine on palju odavam, tihti ka meeldivam ning, mis on eriti oluline, arusaadavam.

Kõike seda arvestades oli vaid aja küsimus, kuni keegi kirikust kutsub tehisaru pidama uudishimulikele ja vaevatutele empaatiarikkaid ning autoriteetse mõjuga vestlusi. Omal moel on sümboolne, et selline sündmus leidis aset Šveitsis, Luzerni linna kõige vanemas kirikus, mitte mõnes modernses, klaasist ja roostevabast terasest palvusmajas.

Kirikus pandi tööle tehisaru-jumal. Just nii otsustati nimetada sajas keeles religioossetel teemadel suhtlevat vestlusrobotit. Kultuuriloos on teada ladinakeelne fraas deus ex machina ehk jumal masinast. Kontseptsioon pärineb Vana-Kreeka teatrist, milles inimeste konflikti lahendamiseks ilmutas üleloomulik jõud või jumal end mõne mehaanilise seadme kaudu.

Luzerni kirikus mindi kaugemale ja parafraseeriti seda vana fraasi nii, et jumal ei ilmuta end masina kaudu, vaid asubki masinas. Kõikidele küsimustele pea suvalises keeles enesekindlaid vastuseid genereeriv tehisaru-jumal osutus sedavõrd populaarseks, et mattis kahtlejate ja jumala pilkamises süüdistajate hääled.

Kirik oli küll natuke mures, et vestlusrobot võib rääkida midagi lubamatut. Esialgu pole probleeme tekkinud. Taevalikust elukorraldusest huvitunud ja vestlusest abi otsivad külastajad annavad põhjust eeldustele, et tehisaru-jumal jõuab teistessegi kirikutesse ja sealt kodudesse. Saab näha, kas inimesed loovad tehnoloogia abil uusi n-ö jumalaid, mis on võimelised kujundama tulevikku, tegema otsuseid või omama kontrolli inimkonna üle, nagu see juba kord juhtus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".