Autot ostes mõeldakse vahetute hüvede taustal sellele, kui kaua kavatsetakse seda kasutada. Võib ka öelda, et mõeldakse sõiduki kui töötava kapitali väärtusele ehk kui palju aastaid saadakse auto eest välja käidud raha eest muretult sõita. Analoogselt käitutakse paljude suuremate ostude puhul. Isegi uut telefoni hankides käib peast läbi küsimus, kui mitmele uue mudeli kiusatuste ringile suudetakse vastu seista.

Kui keegi küsiks aga tänapäeval seda, kui palju maksab inimene, võidakse ehmatada ja küsimuse peale pahandada. Vaikiva kokkuleppena peetakse inimest tänapäeval hindamatuks. Viimasega pole iseenesest probleemi, kuid pahameelt põhjustab küsimuse esitamise viis.

Keegi ei pane pahaks, et igas palgatöölistega organisatsioonis peetakse inimeste üle rahalist arvestust. Räägitakse inimkapitalist ning selle summaarsest ja individuaalsest väärtusest. Tõele au andes hindab igaüks suhteliselt varajases elus enda kui kapitali väärtust. Enamasti tehakse seda järgnevat haridusteed valides.

Nõnda on korrektsem sõnastada küsimus – kui suur on inimese karjääriväärtus. Seda küsitakse kas valjusti või vaikiva sisemise dialoogi vormis. Hinnatakse, kui palju sissetulekut võidakse ühe või teise ametiga tööelu jooksul teenida. Lisaks haridusele tehtavatele kulutustele asetatakse mõttelistele kaaludele oskuste arengu ja karjääri kasvupotentsiaal, ameti võimaldatud töökohtade stabiilsus jmt.

Olgu näidetena toodud kassapidaja ja arsti karjääriväärtused. Kassapidaja ameti omandamine on aja ning muude kulutuste arvestuses võrdlemisi odav. Palgaraha on suhteliselt püsiv, aga tagasihoidlik. Selles ametis on edutamiseks ja märgatavaks palgatõusuks võimalused piiratud. Amet on ebakindel ja kaader suure voolavusega. Niisiis, kuigi sotsiaalselt on töö vajalik, aga sel on madal karjääriväärtus.

Arsti ameti omandamine on kallim ja vaevalisem. Amet on stabiilne ja üpris hästi tasustatud. Tulenevalt erioskustest ja nõudlusest on arsti eriala eeldatav sissetulek karjääri jooksul kõrge, millest tuleneb ka kõrge karjääriväärtus.

Seoses tehisintellektiga on tõstatunud küsimus karjääriväärtuste hindamise adekvaatsusest. Kasvab ebakindlus. Reaalse kogemuse puudumise tõttu esitatakse spekulatsioone. Üks pool argumentatsioonist rajaneb oletusele, et kõik ametid, mille võib taandada andmete sisestamise, analüüsi ja otsuse väljastamise etappideks, asuvad langeva karjääriväärtuse ohutsoonis. Vastuargumendina püütakse väita, et neile inimestele leitakse uut ja veelgi tasuvamat tööd.

Erinevate ametite karjääriväärtuste tuleviku mõtestamise skeemidele leiab eeskujusid robotite kasutamisega saadud kogemusest. Antud teemal avaldati põhjalik analüüs, milles võrreldi robotite kasutuse mõju karjääriväärtusele ja poliitilistele eelistustele. Viimase mõttetöösse kaasamine on on oluline, sest töise ebastabiilsuse põhjustatud stress kajastub paljudes poliitilistes protsessides. Värskeima näite leiab USA-st.

Uuring rajanebki umbes 16 miljoni Ameerika Ühendriikides töötava inimese karjäärivõimaluste analüüsile aastatel 2000–2016. Vaadeldi automatiseerimise ja robotiseerimise mõju eluaegsele karjäärile, sealhulgas võimalust siirduda teisele tööle ja kuidas see mõjutaks indiviidide võimalikku karjääriväärtust.

Võrreldes sajandi algusega vähendas ettevõtluses 1000 töötaja kohta ühe roboti lisandumine kohalikul tööjõuturul keskmist karjääriväärtust 1,1 kuni 1,7 protsenti. Rahas tähendas see kuni 4000 dollari võrra väiksemat karjääriväärtust. Tegemist on keskmise näitajaga, st mõnel juhul oli kukkumine kõrgem, teisel juhul võis uue töö leidmisel sissetulek kasvada.

Üldine negatiivne suundumus viitab järgmisele tähelepanekule. Kuigi ühele osale avanes võimalus siirduda kõrgema sissetulekuga tööle, siis kogu vaatlusperioodi jooksul taolised karjääriväärtuse ülesse poole liikumise võimalused vähenesid ja allapoole kukkumise võimalus suurenes. Kõige suuremat karjääriväärtuse langust kogesid madala kvalifikatsiooniga inimesed.

Negatiivse mõju oluliseks teguriks oli just karjääris ülespoole liikuvuse võimaluste kadumine. Karjääriredelil kerkimist takistava klaaslae efekt ilmnes kogu regioonis, kus oli suurem robotite tihedus. Robotid ei madaldanud karjäärivõimalusi ainult konkreetse ameti pidajatele. Halvad uudised tabasid esmalt küll töötajat, sest nende jaoks vähenes koos karjääriväärtuse ehk sissetuleku langusega võimalus oma elujärge parandada.

Antud tegur seostas konkreetse töökoha automatiseerimise paljude teiste kohalike teenuste ja ettevõtete majandusliku potentsiaaliga.

Seal, kus kohaliku ettevõtte töötajatel on vähem raha, kajastus see jaekaubanduse, teenussektori ja isegi kinnisvara sektori käibe languses. See põhjustas ühe ettevõtte piiridest palju laiemale väljuvat tuska. Seeläbi hääletati suurema automatiseerimisega regioonides ka radikaalsema presidendikandidaadi poolt.