Maailma esimene puidust satelliit jõudis edukalt orbiidile
Jaapani teadlaste loodud maailma esimene puidust satelliit läkitati teisipäeval SpaceX-i raketi pardal Maa orbiidile. Peopessa mahtuva tillukese tehiskaaslase eesmärk on näitlikustada puidu kasutusvõimalusi kosmoses.
Jaapani Kyoto Ülikooli ja puitmajade ehitaja Sumitomo Forestry koostöös valminud satelliit nimega LignoSat, (ligno tähendab ladina keeles puitu), saadeti rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) suunas teele teisipäeva varahommikul. ISS-i jõudmise järel vabastatakse orbiidile umbes 400 kilomeetri kõrgusel Maast, vahendab CNN.
Kuna puit on taastuv materjal, loodavad satelliidi teadlased, et seda võiks kunagi tulevikus kasutada Kuul ja Marsil hoonete ehituses. "1900ndate alguse lennukid olid valmistatud puidust," ütles Kyoto Ülikooli metsanduse professor Koji Murata: "Ka puidust satelliit peaks olema tehtav."
Murata lisas, et puit võiks olla kosmoses materjalina kestvam kui Maal, sest seal pole vett ega hapnikku, mis seda mädandaks või muul moel kahjustaks. Puidust satelliidil on enda eluea lõpus ka väiksem keskkonnamõju kui praegustel metallist tehiskaaslastel.
Tavaliselt tuleb kukutada ka satelliidid enne oma kasuliku eluea lõppu atmosfääri, et vähendada kosmoseprügi teket. Metallist satelliidid tekitavad atmosfääri sisenedes põlemisel alumiiniumoksiidi osakesi, kuid puit põleb ära märksa väiksema saastega.
"Tulevikus võidakse metallist satelliidid üldsegi keelata," arutles endine kosmonaut Tako Doi: "Kui suudame tõestada esimese puidust satelliidi töökindlust, soovime seda tutvustada ka Elon Muski ettevõttele SpaceX."
Kosmosetööstus võib puidutööstusele tõuke anda
Satelliidi valmistamiseks kasutati Jaapani kohalikku magnooliat liigist Magnolia obovata, mis on jaapanlaste seas tuntud kui honoki. Traditsiooniliselt on kasutatud seda mõõgatuppede valmistamiseks.
Insenerid otsustasid liigi kasuks pärast rahvusvahelise kosmosejaama pardal kümme kuud vältanud katset. Satelliidi valmistamiseks kasutati ka traditsioonilist Jaapani käsitöötehnikat, milleks pole tarvis kruve ega liimi.
LignoSat püsib orbiidil kuus kuud, mille käigus mõõdavad erinevad andurid, kuidas puit kosmose äärmuslikku keskkonda talub. Temperatuur kõigub seal iga 45 minuti järel pimedusest päikesevalguse kätte liikudes -100 ja 100 °C kraadi vahel.
LignoSat mõõdab ka puidu võimet vähendada kosmosekiirguse mõju pooljuhtidele. See võimaldaks uurida puidu rakendamisvõimalusi ka andmekeskuste ehitusel, täheldas Sumitomo Forestry Tsukuba uurimisinstituudi juht Kenji Kariya. Samuti usub ta, et kosmosetööstuse areng võib tulevikus puidutööstust tugevalt elavdada.
Toimetaja: Rait Piir