Miljonid inimesed unistavad sellest, kuidas saada lahti liigsest rasvakihist. Seejuures oleks tore, kui selle saaks muuta seejuures kasulikuks tööks. Ainsaks takistuseks on, et lahendus peab olema mugav. Kuis seda ei osata veel tagada, tuleb piirduda unistamisega. Teraselt vaadates, võib avastada siiski omapärase lahenduse, mille äratundmiseks tuleks asjadele vaadata läbi mõnevõrra keerukamate seoste.

Majandusportaal The Wall Street Journal kirjeldas hiljuti ameeriklanna Nadia Carlsteni põnevat karjääri. Praegu 41aastane Carlsten kaitses kuulsas Berkeley Ülikoolis doktoritöö inseneri erialal. Ta töötas seejärel innovatsiooni valdkonnas esmalt USA valitsuse jaoks ning juhtis kümmekond aastat Amazoni pilveteenuse üksuse juurde kuuluvat kvantarvuti arendusüksust. Sealt meelitati ta üle, kui Google'i emafirma Alphabet asutas 2022. aastal suurettevõtetele tehisintellekti lahendusi pakkuva SandboxAQ ettevõtte, mida hakkas juhtima Nadia Carlsten.

Samal ajal leidsid küllaltki lühikese aja jooksul aset kaks riikide suveräänsusega seonduvat uuendust. Üheks on andmed ja teiseks on nende kasutamise võimekus. Andmed kujundavad suveräänse riigi majanduslikke, poliitilisi ja julgeoleku dimensioone sarnaselt traditsioonilistele ressurssidele, nagu maa ja loodusvarad ning energia.

Lisaks innovatsiooni jaoks olulisele ressursile juhitakse andmetega kõiki olulisi majandussektoreid, tööstusest ja rahandusest, tervishoiu ning logistikani. Peamiselt läbi tehnoloogiliste väärtusahelate on mahukatele ja kvaliteetsetele andmetele juurdepääsu omavatele riikidele lisandunud oluline majanduskasvu soodustav konkurentsieelis. Veel hiljuti peeti tööstuse kasvu keskseks ressursiks naftat. Ühiskonna digitaliseerumise tulemusel kujunes majanduse edukuse oluliseks eelduseks andmetega seonduv võimekus.

Töökohtade arvutitega varustamisest enam ei piisa. Arenguhüpet pole loota ka senistest sammudest koostöö parendamiseks, kui arvutid liideti esmalt organisatsiooni sisemisse ja hiljem internetina tuntud arvutivõrku. Uus väljakutse on arvutisüsteemide rakendamise ehk andmeid töötlevate algoritmide arendamine, mida kajastab käimasolev tehisintellekti innovatsioon.

Iga areng jõuab lõpuks punkti, millest alates ei suudeta hetke arusaamiste ja võimetega lahendada tärkavaid uusi väljakutseid. Kui kriisi ei ületata, saabub enamasti kollaps. Selleks ajaks tehtud kulutuste ja välja kujunenud organisatsiooni keerukuse jooksvate kulude kate asub tulevikus. Tulevik on omalaadne krediidiallikas. Juhul kui seal ei sünni piisavat majanduslikku kasvu, kukub olemasolev süsteem oma probleemide raskuse all kokku.

Küsides, milles seisneb tsivilisatsiooni jaoks oluline pudelikael, saaks mitu vastust. Eelmisel aastal avaldatud nn kogu planeedi esimene teaduslik tervisekontrolli raportis tõdeti, et üheksast koduplaneedil elu jätkumiseks vajalikest tingimustest kuuel juhul on seis väljunud ohutust piirkonnast olulise riskiga territooriumile. Eelmisel kuul teatati lisandunud ohuna, et järgmise 25 aasta vaates võib enam kui pool maailma toidutootmisest ebaõnnestuda vee-ökosüsteemis tekkinud häirete pärast.

Kõikide nende probleemide lahendamisel loodetakse nii riikide kui ka kogu maailma toimimist kajastavate andmete kvalitatiivselt paremale analüüsi võimekuse kasvule. Küsides, kus asub selle arendustegevuse pudelikael, vastas just äsja ja vaieldamatult asjadest midagi teadev OpenAI juht Sam Altman, et nende pudelikaelaks on arvutuslik võimsus. Sellele vihjab ka TI raudvara valmistava Nvidia Apple'ist kõrgem börsiväärtus. Julgemad ennustavad, et Nvidiast saab esimene ettevõte, mille väärtus küündib üle nelja triljoni dollari. See on oluliselt suurem tükk suveräänselt maailma väärtuslikumaks firmaks peetud saudide naftakontsernist.

See toob teemalõnga tagasi Nadia Carlsteni juurde. Tema ei ole ülekaaluline, mida võib märgata hiljuti tehtud pildil, kus ta seisis laval, ühel pool Nvidia juht Jensen Huang ja teisel küljel Taani kuningas Frederik X. Sündmusega tähistati Taani superarvutikeskuse avamist. Nagu tõdetud, andmete töötlemise võimekus on riigi suveräänsuse uus ja ülioluline osa.

Nadia Carlsten kutsuti juhtima taanlaste suveräänsust edendavat superarvutit, milles töötab 1528 Nvidia valmistatud H100 protsessorit. Soomlastel on hiljutises võrdluses maailmas võimsaimate superarvutite esikolmikusse kuuluv raal nimega LUMI, milles on ka Eestil väike osalus. Analoogseid algatusi tuleb kiiresti juurde ja harjuma peab riikide suveräänse tehisintellekti kontseptsiooniga.

Taanlaste superarvutile pandi nimeks Gefion, mida kandis ka Skandinaavia mütoloogiast pärit jumalanna. Ta muutis oma pojad härgadeks, kes asusid kündma tänapäeval Taanina tuntud toidurikast maa ala. Nüüd on järg andmepõllu kündmise käes. Selle kaudu avaldub veel üks suveräänsusega seonduv seoste võrgustik.

Taanlaste superarvuti loomisega seotud kuludest võttis enam kui 80 protsenti enda kanda kaalulangetamise ravimi semaglutiidi tootmisega Euroopa rikkaimaks ettevõtteks saanud Novo Nordiski emafirma. Seega toetab ülekaal Taani riiklikku suveräänsust. Paraku küll mitte enda oma.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".