Ühiselulised loomad elavad kauem
Teadlased on saanud uut tugevat tõendust, et loomad, kes elutsevad ja tegutsevad mitmekesi või hulgakaupa koos, elavad kauem ja on ka pikemat aega viljakad, kui need loomad, kes teiste omasugustega harvem kokku saavad ja rohkem ühekaupa ringi luusivad.
Tegu on esimese uuringuga, mis katab sel teemal suuremat osa loomariigist, limustest ja korallidest putukate, lindude ja imetajateni.
Roberto Salguero-Gómez Inglismaalt Oxfordi Ülikoolist vaatles lähemalt 152 loomaliiki.
Nüüd tõdebki ta ajakirjas Philosophical Transactions of the Royal Society B, et ühiselulised loomad küpsevad hiljem, kuid nende paljunemisedukus on suurem.
Ühiselulised liigid ei kohastu alati nii nõtkelt ja kiiresti muutuva keskkonnaga, kuid pikas plaanis on nad kollektiivselt tihti jätkusuutlikumad.
Salguero-Gómezi tulemus toetab hüpoteesi, et kuigi ühiselulisusel on ka omad varjuküljed, on sellest üldkokkuvõttes siiski rohkem kasu kui kahju.
Ühiselulistel loomadel on tõenäoliselt olemas lähemaid kaaslasi, kes neid vanemas eas kasvõi näiteks kiskjate vastu kaitsevad, soodustades nii pikemat eluiga. Samas tuleb ühiselus paratamatult ette konflikte ja hierarhiavõitlusi, mis võivad mõjuda vastupidiselt.
Ühiselulised loomad saavad kasu omavahelistest ressursside jagamisest ja võivad üksteist aidata järglaste eest hoolitsemisel. Samas võivad tihedalt koos elavate loomade seas levida hõlpsamini ka haigused.
Praeguse uuringu tugevuseks varasematega võrreldes on lisaks laiemale loomarühmade hõlmavusele ka see, et see ei käsitle ühiselulisuse mõistet pelga binaarusena: liik kas on ühiseluline või mitte, vaid arvestab, et ühiselulisus võib olla suurem või väiksem.
Salguero-Gómezi enda sõnul annab see tulemus mõtteainet ka just praegusel koroonapandeemiajärgsel ajal, mil on senisest selgemaks saanud suhtlemispiirangute negatiivne mõju inimesele kui tugevalt ühiselulisele liigile.
