Ameerika Ühendriikides ootab kohtulahendit näiliselt tühine probleem. Juhtumit võiks pidada isegi märgiks uue ajastu ebanormaalsest tundlikkusest väikesegi ebamugavuse suhtes, mille puhul otsitakse valukarjete saatel päästva arstipunkti asemel kohtust. Teema puudutab õpilasele antud kehva hinnet. Lapsevanemad peavad tegu ebaõiglaseks. Paistab, et nad ebaõigluses kooli veenda ei suutnud, kui otsustasid lükata vaidluse osapooled selle profivõistlusteks mõeldud kohturingi.

Ühest küljest jääb mulje, nagu oleks tegu tühise asjaga, olla õige, ent lugu sisaldab märke tõsisema otsustuse langetamise probleemistikust. Jah, selle loo vanemad protesteerivad madala hinde pärast, väites, et "kaebajast õpilane kannab korvamatut kahju, mis kaalub üles igasuguse kostjate poolse võimaliku kahju". Öelduga püütakse seada kaebaja kannatuste hind kõrgemaks, kui seda oleks ükskõik milline koolipoolse põhimõtte väärtus.

Kaebuses rõhutatakse, et arvestama peaks halva hinde saanud lapse suurte akadeemiliste ja isiklike saavutustega ning sellega, kuidas kannatanu kandideerib eliitkolledžitesse ja ülikoolidesse. Juhul kui kohus ei nõua kahjuliku hinnangu kohest tagasipööramist, tekib kannatavale osapoolele korvamatu kahju, kuna dokumentide vastuvõtt algas oktoobris, põhjendatakse kohtule esitatud kaebuses.

Koduse ülesande eest saadud madala hinde põhjus seisnes töö koostamisel tehisaru kaasamises. Õpilase vanemad väidavad, et tehnilise vaimsuse pakutav abi piirdus vaid uurimisele kaasaaitamises. Kool ei pea seda argumenti piisavaks ja osutab korduvalt nii kirjalikes kui ka suulistes vormides esitatud juhistele. Neis rõhutatakse, et TI kasutamine kõikide õpilastele antavate ülesannete teostamisel on keelatud. Erandit kujutavad vaid juhtumid, kus selleks antakse selgesõnaline luba ja tööd tehes peetakse kinni TI kasutust kirjeldavast juhendist.

Kool väidab, et õpilane kasutas selgesõnalise loata ja ühemõtteliselt enda asemel teise autori keelt ning mõtteid, milleks oli sel korral digitaalne ja tehislik looja. Kool paneb oma nägemusele punkti tõdemusega, et õpilane ei viidanud kusagil esitatud materjalides TI kasutusele. Juhtum on seega õigusnormide selge rikkumine omale eelise saamiseks.

Me ei tunne kumbagi osapoolt ja tänapäevases kalgis maailmas võiks olla ükskõik, kellele lõpuks õigus jääb. See juhtum aitab samas hoomata teistsugust ja universaalsemat probleemikihistust. Pole välistatud, et kohtute roll sotsiaalsete muutustega seotud küsimuste üle otsustamisel, nagu kooli ülesannete täitmine TI abiga, muutub peagi tavalisemaks. Traditsiooniliselt õigusvaidluste vahemeheks loodud sotsiaalne tehnoloogia sunnitakse imelikku ja kogenematusse olukorda, misjärel lükatakse progressi oodatavate väärtuste ja ühiskonnale avalduva mõju vahel tasakaalu leidmine kohtu kaela.

Sarnaselt kohtutele on haridussüsteem ühiskonna rajatud mehhanism. Koolisüsteemiga arendatakse ja õpetatakse oma liikmetele ning ühiskonnale tervikuna heaolu loovaid pädevusi. Edust kantuna oleme muutnud vajaduste struktuuri määral, mis muudab seda ilmsemalt ka kompetentsele spetsialistile kehtivad nõudeid. Uuenevad väärtuspakkumiste olemus, vormid ja valdkonnad. Selle vahendamiseks peavad arenema hariduses antava õpetamise eesmärgid ning meetodid.

Hariduse eesmärkide ja tööriistakasti tuumik pärineb digieelsest ajastust. Millist rolli peaks omama kohtusüsteem hariduse uuenemises? Kas kohtud peaksid sekkuma, kui TI testib traditsioonilist akadeemilist terviklikkust ja muutustele reageerimise pädevust? Lapsevanemad pole selleks samuti piisavalt hästi informeeritud ja neil pole sageli kõige kiiduväärseimaid eesmärke. Siit ka põhjus, miks pole mainitud juhtumi puhul head ajendit osapooli valida.

Väljakutse on määrata, kes ja kuhu peaksid tõmbama piiri traditsiooniliste süsteemide säilitamise ja märgatavat edu lubavate tehnoloogiliste arengusammude vahel. Kui TI-põhised tööriistad teevad ära selle, mida kunagi peeti õpilastele arengut kujundavate ülesannete tuumikuks, on võib-olla nende ülesannete eesmärgid vananenud. Selle dilemmaga kohtusse minemine reedab ühiskonda tabanud ootamatusega avalduvale sisemisele kaosele. Selle juhtumiga seotud lapsevanemad ilmestavad vaid vaeses maailmas treenitud mentaliteeti ahnest ja teistega mittearvestava käitumise reflektoorsusest.

Sama maailmakäsitlus on kujundanud ka kohtute rolli. Kohtud lahendavad vaidlusi, juhindudes sellest, kuidas seadused kehtivad küsimustele õigusest ja juurdepääsust igasugustele ressurssidele. Kohtud on olemuselt reaktiivsed ja juhtunule reageerivad institutsioonid. Ühiskonna ootus on olnud koolitatud spetsialistidele antud usalduse toel tõlgendada seaduste mõtet, mitte kujundada ennetavalt hariduspoliitikat.

Seega võib selle näite puhul kohtutele lootmine lükata edasi vajalikke reforme. See institutsioon pole loodud selliste tulevikku suunatud otsuste käsitlemiseks. Ootame seega ära juba alanud protsessist tingitud kriisi, kuni TI võtab viimaks kohtuprotsessides ebamugavaid valikuid loova rolli.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".