Sellisele järeldusele on astronoomid jõudnud naatriumi sisaldava pilve järgi, mis näib liikuvat eksoplaneediga kaasa, kuid kord siin-, kord sealpool seda.

Planeet ise on Saturni-suurune gaashiiglane nimega WASP-49 b, meist 635 valgusaasta kaugusel Jänese tähtkujus.

Teadlased söandavad nii järeldada, sest ka meie Päikesesüsteemis on täheldatav samalaadne nähtus, mille tekitab Jupiteri vulkaanirohkest kaaslasest Iost välja paiskuv gaas.

Gaasist moodustuv suur pilv, mis sisaldab vääveldioksiidi, naatriumi, kaaliumi ja muudki. Pilv ulatub Jupiteri ümber ning aeg-ajalt tuhat korda hiidlplaneedi enda raadiusest kaugemale.

Eksoplaneedi WASP-49 b olemasolu on kindel, ta kuu oma aga mitte. Õigupoolest ei ole seni veel ühegi eksoplaneedi juures asuvat kuud ehk nii-öelda eksokuud lõpliku kindlusega nähtud, ehkki kandidaate on.

Naatriumipilve eksoplaneedi lähistel märkas esmakordselt aastal 2017 California Tehnikainstituudi teadlane Apurva Oza. Sestpeale on ta seda loodusnähtust põhjalikumalt uurinud.

Nüüd kirjutab Oza koos kaasautoritega ajakirjas The Astrophysical Journal Letters mitmest asitõendist, mis osutavad, et pilv ei pärine planeedist endast, vaid ta ümber tiirlevast teisest taevakehast.

Näiteks on vaatlustes mõnikord märgatud, et pilv on jõudsalt kasvanud ja uut ainet juurde saanud ajal, mil ta on asunud planeedist kaugemal.

Ka on pilv mõnikord liikunud planeedist kiiremini, mis oleks üsna võimatu, kui ta pärineks planeedilt.

Arvutimudelist ilmnes, et täheldatud asjaolusid seletaks hästi vulkaaniliselt aktiivne kuu, mis tiirutaks planeedi ümber kaheksatunnise perioodiga.

Pildil on vulkaanilne eksokuu koos gaasipilvega kunstniku kujutuses.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.