Surm, kuigi elu paratamatu osa, on silmapaistvalt välditav vestlusteema, seda hoolimata regulaarsest harjutamisest. Piisab, kui mõelda, et USA Psühhiaatrite Liidu hinnangul nägi keskmine laps juba 2002. aastal enne 18-aastaseks saamist televisiooni vahendusel 16 000 mõrva ja enam kui 200 000 vägivallaakti. Toonases analüüsis ei arvestatud videomängude ja muu meedia vahendatud surma normaliseeriva materjaliga. Oluline on lisada, et pea kõike surmaga seotut esitatakse meelelahutusena. Sellest tuleneb siis õigustatud imestus teema vältimise suhtes.

Põhjus on tingitud arvatavasti ebamugavusest rääkida surmast väljaspool meelelahutuslikku taustasüsteemi. Ilmselt kardetakse kohtuda omaenda surelikkuse ja sellega kaasneva ebakindlusega. Ebamugavustunnet suurendab ka hirm tundmatu, kaotuse ja sellega kaasneva valu ees.

Elu pole kauaks ja eelistatav on keskenduda elamisele, rõõmudele ja saavutustele, leides ka kergendust sellest, kui õnnestub vältida mõtteid omaenda lõpust. Kui me surmale aga vastu ei vaata, jätame kasutamata võimalused elu sügavamaks mõistmiseks. Lõpu aktsepteerimiseks ja emotsionaalseks ettevalmistuseks millekski, mis puudutab tegelikult kõiki.

Paari aasta eest ilmus Šveitsi ajakirjanduses uudis tehnoloogilisest suitsiidikapslist. Toote arendas välja Hollandi ettevõte. Seda Šveitsiga siduvaks põhjuseks on sealne ebatavaline suitsiidile kaasa aitamist kaitsev seadus. Selle käsitlus vabasurmast pole sama, mida mõeldakse eutanaasia puhul, kus teatud tingimustel aitab arst ränga ja ravimatu haigusega patsiendi soovil tema elu lõpetada.

Sõdimise õiguse, meelelahutusliku või kuritegeliku tapatööga harjunud maailm söandas sedamoodi elu teise poole juhtimisele mõelda alles sellel sajandil. Esimene eutanaasiat lubav seadus võeti vastu Hollandis 2001. aasta kevadel. Selle aasta seisuga on maailmas eutanaasiat reguleerivate seadustega riike üheksa.

Sõna pärineb Kreeka keelest ja tähistab "head surma". Eristatakse vabatahtlikku, mitte-vabatahtlikku ja tahtevastast eutanaasiat. Esimese puhul on lahkuma seadja teadlikult nõus, teisel juhul annavad raskes olukorras isiku eest nõusoleku tema lähedased ja kolmas kujutab pigem õigustehnilist erisust, et tõmmata piir selle ja mõrva vahele. Eristatakse veel eutanaasia passiivset ja aktiivset vormi, vastavalt sellele, kas loobutakse ravist ja surm saabub haiguse tõttu või sekkutakse sihipäraselt eluprotsesside peatamiseks.

Sellesse põgusasse ülevaatesse võib suhtuda kui tehnoloogiaarendaja projekti piirangute ja võimaluste kirjeldusse. Sellele on saanud hollandi tehnoloogid kõige kauem mõelda ja testida erinevaid teostuse ideid. Paari aasta eest valmiski turunõudlusega arvestades ühele inimesele mõeldud mobiilne enesetapukamber. Hollandi seadused ei luba taolist toodet ega teenust aga kasutada.

Sealne õigussüsteem käsitleb surmamise protsessi detaile teistmoodi. See oligi põhjuseks, miks alustati toote turundamist Šveitsis. Riigis on lubatud juhuslikul isikul aidata kaasa kaaslase suitsiidi õnnestumisele. Seetõttu saabub romantiliste vaadete ja lahke seadusandlusega riiki üle maailma tuhandeid oma elu üle otsustamise vabadust kasutavaid haigeid.

Tehniliselt ja rituaalselt koosneb protsess klaaskupliga lamamistooli sisaldava seadme paigutamisest kuhugi soovitud vaatega asukohta. Klient vajutab talle sobival hetkel nupule ning kapslis asendub hapnik lämmastikuga, inimene uinub ja sureb mõne minuti jooksul.

Aastaid kestnud eeltöö päädis sel esmaspäeval esimese teenuspalve täitmisega. Raskelt haige 54-aastane ameeriklanna kasutas esimese inimesena taolisel viisil tootestatud suitsiidi. Võimalik, et tegemist on omalaadse turundusstrateegiaga, mille eesmärk oli tõmmata teenusele tähelepanu ja äratada sel teemal laiemat diskussiooni.

See vaieldamatult ka õnnestus. Kõigile osapooltele oli varakult teada, et Šveitsi ametkondades esitati juba suvel mitu hoiatust seoses mitme seaduse õiguspäraste ootuste võimaliku riivamisega. Ühel juhul märgiti isegi, et kavatsetav tegu võib olla võrreldav mõrvaga.

Seaduste kaitsjatel on mitmeid argumente. Alustada võib surmava toote ohutusnõuete seaduse rikkumisest. Lisaks leiti, et lämmastiku kui toimeaine taoline kasutamine peab olema kooskõlastatud keemilisi aineid reguleerivate seadustega. Vahest kõige sisulisem rikkumine puudutab Šveitsi abistatud suitsiidi seaduse tõlgendust. Sellega seoses osutatakse algupärasele ideele, et abi ei tohi olla väline ning abistaja ei või juhinduda enda huvidest ega saada sellest kasu.

Juhtunuga seoses peeti esmaspäeval kinni mitu inimest. Esialgu leiab aset osapoolte ärakuulamine. Ilmselt esitatakse hiljem süüdistused ja algatatakse kriminaalmenetlus. Mainitud turunduslikule strateegiale viitab surmava toote esindajate rahulik olek ning pressiga suhtlemine. Muu hulgas kiidavad nad kapsli vigadeta tööd ning raske haige jaoks võimaldatud väärikat ning kannatustest vaba lahkumist. Kapsli tootjaid esindavate juristide hinnangul võimaldab kehtiv seadus erinevaid tõlgendusi ja on auklik.

Võimaliku kohtuprotsessiga kaasnebki mitu tavaliselt turundust iseloomustavat omadust. Protsess saab oodatavalt suurt tähelepanu. Selle valguses asutakse tõlgendama nii seadust kui ka modernse inimeste elu mõtet ja selle juhtimise vabadusi. Lõpuks ei tohi unustada kõige selle meelelahutuslikku aspekti, seniks kuni miski ei meenuta inimesele tema enda lõplikkust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".