Ameerika ja Inglise teadlased on avastanud, et elule mikrotoitainena vajalik raud, mida tuul Sahara tolmu koostises üle Atlandi keerutab, muutub oma pikal teekonnal üha bioreaktiivsemaks ehk elusolendeile kättesaadavamaks.

Bridget Kenlee Riverside'i California Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad ajakirjas Frontiers in Marine Science, et tõenäoliselt teisendavad raua vähem bioreaktiivsest vormist rohkem bioreaktiivsesse vormi atmosfääris toimuvad keemilised protsessid.

Kenlee ja ta kaaslased mõõtsid erisuguse raua sisaldust Atlandi ookeani põhja alt välja toodud puursüdamikes.

Selgus, et mida kaugemal niinimetatud Sahara-Saheli tolmukoridorist olid proovid võetud, seda bioreaktiivsem sealne raud oli. Selline raud lahustub kergesti merevees ja pääseb hõlpsasti osalema vees elavate olendite ainevahetuses.

Teadlased uurisid lähemalt puursüdamike ülemist 60 kuni 200 meetrit, mis pärinevad viimasest 120 000 aastast ehk pärast eelmist jäävaheaega.

Teadlased järeldavad, et Aafrikast kaugematesse paikadesse nagu Amasooniasse või Bahama saartele langev kõrbetolmuraud peaks olema veel eriti veeslahustuv ja elusolendeile kättesaadav, sest pikemal rännuteel on tal olnud rohkem aega atmosfäärikeemias kaasa lüüa.

Raud on olenditele hädavajalik element, milleta ei saaks nad hingata, fotosünteesida ega DNA-d valmistada. Ookeanides on just raud pahatihti see piirav ressurss, mille nappus ei lase elul mahukamalt õitseda. Kui rauda tuleb juurde, saab muu seas ka fütoplankton selle võrra rohkem süsinikku siduda.

Raud jõuab maailmamerre maismaalt jõgesid ja liustikuvesi mööda, aga eriti just tuulest tooduna. Mitte kõik tast ei ole bioreaktiivne, kuid hea on teada, et bioreaktiivne osa ajapikku kasvab.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.