Austraalia teadlaste väitel moodustuvad kullatükid maa-alustes kvartsisoontes maavärinate ja elektrijõu toimel.

Christopher Voisey Melbourne'ist Monashi Ülikoolist ja ta kolleegid muudavad ajakirjas Nature Geoscience avaldatud seletuses levinuimat senist käsitlust.

Nii selle senise kui ka Voisey ja kolleegide pakutava teooria järgi on kuld pärit maakoore kivimite pragudes voolavast kulda sisaldavast kuumast vedelikust.

Seni on enamasti arvatud, et kuld sadestub vedelikust välja kivipragude seintele, kui vedelik jahtub või kui seal toimuvad keemilised reaktsioonid.

See stsenaarium aga ei seleta hästi, miks on kullaterad mõnigi kord päris kobakad, kuigi kulla sisaldus vedelikus on äärmiselt väike.

Voisey ja ta kaaslased pakuvad välja, et mängus on eriskummaline füüsikanähtus piesoelekter. See on nähtus, mille korral tekib mõnedes materjalides mehaanilise surve toimel elektriline pinge.

Üks niisuguseid materjale kvarts. Kvartsi piesoelektrilisus leiab kasutust näiteks kvartskellas ja grillisüütajas.

Voiseyl ja kaaslastel tekkis mõte, et maavärinate ajal võib elektripinge tekkida maapõues sisalduvas kvartsis, sest mehaaniline surve värinapiirkonna kivimitele võib värina toimel korraks kasvada. Kaasnev elektriväli tõmbaks kullaioone kvartsi pinnale.

Teadlased korraldasid katse, kus mudeldasid maavärina aegseid tingimusi ja nende toimet kulda sisaldavasse vedelikku asetatud kvartsile. Maavärinat matkivat mehaanilist liikumist tekitasid nad mootori abil.

Siis vaatasid nad mikroskoobi all ega kvartsitükkide külge polnud kulda kogunenud. Nad leidsid, et kuld oli kvartsi külge jäänud.

Kuld kogunes eelkõige nendesse kohtadesse kvartsi pinnal, kus seda juba natuke ees oli. Seda ilmselt põhjusel, et kuld on väga hea elektrijuht. See avastus seletab hästi, miks leidub kvartsisoontes ka suuremõõtmelisi kullatükke.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.