Kui vaadata kommertslende, siis aastatel 2018-2022 sai 13,7 miljoni reisija kohta surma üks reisisell. Veel eelnenud kümnendil oli risk peaaegu poole suurem – 7,9 seitsme koma üheksa miljoni pardalemineku kohta sai surma üks reisija. Analüüsi autorid leiavad, et oht lennureisi ajal surra väheneb igal aastal umbes seitse protsenti ja iga kümnendiga kaks korda.

Näiteks aastatel 1968–1977 hukkus üks reisija pelgalt 350 000 pardalemineku kohta.

Olukord on tuntavalt paremaks läinud, sest lennuohutus paraneb jätkuvalt. See ei tähenda, et õnnetusi üldse ei juhtuks. Lääneriikides leidis aset viimane paljude hukkunutega õnnetus 2015. aastal, kui lennukipiloot teadlikult vastu mäetippu sõitis, tappes sellega 150 reisijat.

Lennureiside riskide hindamiseks on eksperdid kasutanud mitmesuguseid mõõdikuid. Sealhulgas surmajuhtumeid miljardi reisijamiili kohta ja surmaga lõppenud õnnetusi 100 000 lennutunni kohta. Hiljutise töö autorid usuvad aga, et surmajuhtumite arv reisija pardalemineku kohta on kõige arusaadavam statistika, sest see vastab lihtsale küsimusele: kui teil on pardakaart lennule, siis kui suur on teie tõenäosus surra? Statistika sisaldab ka vahejuhtumeid, mis juhtuvad lennujaama terminalides.

Uuring jagab riigid nende ohutusandmete põhjal kolme kategooriasse. Kõige ohutumate riikide hulka kuuluvad USA, Euroopa Liidu riigid ja mitmed teised Euroopa riigid, sealhulgas Montenegro, Norra  ja Ühendkuningriik. Samuti leiab nimekirjast näiteks Austraalia, Kanada, Hiina ja Iisraeli.

Positiivsena vähenes aga isegi riikides, kus on surmaoht palju suurem, aastatel 2018–2022 surmarisk ligikaudu poole võrra. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.