Surrey Ülikooli veterinaarid eesotsas Chris Proudmaniga jälgisid uuringu tarbeks 52 puhtatõulise hobuse elukäiku kolme aasta jooksul. Lisaks nende elupäevade algusest saadik kindlate ajavahemike tagant kogutud roojaproovidele oli töörühmal ligipääs võistlushobuste omanike üksikasjalikele päevikutele. Nagu tavaks, panid nad sinna kirja, mida nende hoolealused sõid, millised tervisemured neid kimbutasid ja millist ravi nad aastate vältel said, vahendab BBC News.

Samuti teadsid teadlased, kuidas läks hobustel erinevatel võistlustel ehk milliseid kohti nad said ja palju auhinnaraha teenisid. Töörühm leidis 438 roojaproovi põhjal, et mida liigiliselt mitmekesisem oli varssade mikrobioom ühe kuu vanuselt, seda harvem vaevasid neid hilisemas elus terviseprobleemid.

Eriti tugev oli seos hingamisteede haiguste esinemissagedusega. Samuti seostus väiksem liigiline mitmekesisus hilisemas elus tekkivate pehmete kudede ning tugi- ja liikumiselundite haiguste kõrgema riskiga. Töörühm ei tea küll veel täpselt, miks peaks üks teist mõjutama, ent kahtlustab, et see on seotud immuunsüsteemi varajase arenguga ehk sellega, kui jõuliselt see hiljem haigustekitajatele reageerib.

Samuti leidsid teadlased, et varsa kõhus elanud mikroobide liigilise mitmekesisuse põhjal oli võimalik ennustada, kuidas läheb samal hobusel hilisemas elus toimuvatel võistlustel.

Ühtlasi viitasid tulemused, et varajases nooruses antibiootikumikuuri läbinud varssade sooritusvõime oli hilisemas elus keskmisest kehvem ja nad võitsid vähem auhinnaraha. Töörühm kirjutab selle bakterite liigilise mitmekesisuse vähenemise arvele. Loomade algne mikrobioom ei pruugi taastuda isegi aastaid hiljem.

Järgmise sammuna plaanib töörühm seetõttu uurida, kas antibiootikumide kahjulikku mõju loomadele saaks kuidagi vähendada, kui nendest ravis pääsu pole.