Suurem osa inimesi suudab oma lemmikute emotsioone mõista või neid vähemalt aimata. Osaliselt on see vastastikune. Näiteks pööravad hobused inimeste urisemisele märksa rohkem tähelepanu kui naerule. Kodustatud sead reageerivad aga mõningatele inimeste kuuldavale toodud helidele oma metsas elavatest suguvendadest tugevamalt. Koerte puhul on emotsionaalne side eelnevate teadustööde põhjal veelgi tugevam. Vähem on uuritud seda, kas koerte puhul avalduv emotsionaalne nakkus on ainuomane vaid neile või laieneb ka teistele kodustatud loomadele.

Hiljutises töös lootsid Ungari teadlased eesotsas Fanni Lehoczki sellest aimu saada, uurides koerte ja lemmikuna peetavate sigade reaktsiooni inimese nutule ja ümisemisele. Sarnaselt koertele on lemmikloomana peetavad sead sotsiaalse loomuga elukad, keda kasvatakse noorest east saadik inimeste keskele. Nende lemmikuna pidamine on saanud evolutsioonilises mõttes hoo sisse alles viimasel ajal. Hoopis kauem on pidanud nad leppima pelgalt karilooma staatusega.

Töörühm oletas, et kui emotsionaalne nakkus on midagi õpitavat ja selleks piisab vaid inimese lähedusest, käituvad sead ja koerad samade häälitsuste peale sarnaselt. Idee proovile panemiseks värbasid teadlased koera- ja seaomanikke üle terve maailma. Nad palusid mängida peremeestel eelsalvestatud helisid ja samal ajal lemmikloomi filmida. Seejärel luges töörühm kokku loomade stressikäitumised, näiteks koerte puhul niutsumise ja haigutamise ning sigade puhul kiire kõrvade liigutamise.

Tulemused näitasid, et koerad suutsid inimeste emotsioone tajuda ja peegeldada väga osavalt. Loomad muutusid nutmishäälte peale ärevaks, kuid jäid ümina peale ükskõikseks. Sigade puhul võis näha vastupidist. Kuigi nutmishääled tekitasid neil mõningast, oli ümisemine nende jaoks palju häirivam. Lehoczki oletab kolleegidega, et sead ei tõlgenda nutmist negatiivse emotsioonina. Samal ajal tundub ümin neile kummalise ja segadusttekitavana.

Tulemused viitavad, et võrreldes kariloomadega võib põlistel lemmikloomadel, nagu koertel, olla inimestega tugevam emotsionaalne side. Töörühm rõhutas siiski, et sigu pole mõtet veel maha kanda ja teha on täiendavaid uuringuid. Sead on varasemate tähelepanekute põhjal samuti emotsioonide suhtes tundlikud, kuid koerte puhul on seda palju paremini näha.

Töö ilmus ajakirjas Animal Behaviour.