Nähtus on olemas hoolimata sellest, et kuulus füüsik Albert Einstein selles kahtles ja nimetas seda kummituslikuks kaugmõjuks.

Nüüd on Euroopa tuumauuringute keskuses CERNis, Genfi lähedal, Šveitsi ja Prantsusmaa piiril, saadud sealses osakestepõrgutis tehtud katsetest andmeid, mis osutavad, et omavahelisse kvantpõimingusse võivad sattuda isegi sedavõrd rasked fundamentaalosakesed nagu tipukvargid.

Seni on põimingusse seada suudetud pisemaid osakesi nagu elektrone ja footoneid. Tipukvark on aga maailma kõige suurema massiga teadaolev fundamentaalosake. Tipukvargi mass on võrreldav niisuguste päris suurte aatomite nagu volframi või kulla aatomi massiga, seega on ta osakestemaailmas tõeline hiiglane.

Samas on ta siiski ebastabiilne ja laguneb pärast tekkimist umbes 10^–25 sekundi jooksul; see aeg on miljardikust miljardikust sekundist veel kümme miljonit korda lühem.

Regina Demina Ameerika Ühendriikidest Rochesteri Ülikoolist ja ta kolleegid tegid nüüd kindlaks, et tipukvargi ja tema antiosakese antitipukvargi spinni suund võib olla omavahelises põimingulises sõltuvuses.

Spinn on osakeste omadus, mis mõnes mõttes meenutab kujuteldava telje ümber pöörlemist, kuigi lausa otseselt ta seda ei ole.

Edasistes uuringutes oleks huvitav teada saada, kas põiming kandub üle ka tipukvargi lagunemisel tekkivatele niiöelda tütarosakestele. See aitaks ehk ka paremini mõista, mis puhul võib kvantpõiming katkeda.

Mõned teoreetikud väidavad, et kogu universum oli algselt kvantpõimingus, aga mingil põhjusel on see olek nüüd hajunud.

Kvantpõimingut on üleüldse tähtis uurida, sest sellel nähtusel põhinevad ka tänapäeval juba päris hoogsalt arenevad kvantarvutid.

Demina ja ta kaaslased on tulemused avaldanud kompaktse müüonite solenoiddetektori CMS võrgupaigas.

Pildil ongi CMS-detektor.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.