Nüüd on Austraalia teadlased esmakordselt leidnud ja läbi uurinud ka Genyornis'e kolju ja saanud selle suure linnu välimusest selgema pildi ette.

Enne seda oli leitud ainult üks Genyornis'e fosiil, üle saja aasta tagasi, ja see oli saanud aastatuhandete jooksul väga tugevalt kahjustada, ka kolju oli tal peaaegu puudu.

Nüüd uuritud koljufossiil leiti viis aastat tagasi Lõuna-Austraalia osariigi kirdeosast. Samast piirkonnast leiti siis uuesti ka muid selle linnu luid.

Linnuliik Genyornis newtoni elas Austraalias veel 50 000 aastat tagasi, kuid ei jäänud sealsete esimeste inimasukate kõrval enam pikalt püsima.

Teadlaste hinnangul kaalus Genyornis umbes 230 kilogrammi ja ta pea oli maapinnast üle kahe meetri kõrgusel.

Tema kolju, mida Phoebe McInerney ja ta kolleegid Adelaide'is asuvast Flindersi Ülikoolist ajakirjas Historical Biology kirjeldavad, oli üsna ebatavalise ehitusega.

Aju jaoks oli seal üllatavalt palju ruumi, nokk oli massiivne ja tugev. Välimuselt ei sarnane Genyornis'e pea väga täpselt ühegi teise linnu peaga, aga meenutab siiski ka hane oma.

Tänapäeva lindudest arvataksegi Genyornis olevat just hanedega lähemalt sugulane, ja kui öelda ta kohta lihtsalt hiigelsuur hani, ei olegi palju eksitud. Teiste tuntud hiidlindudega nagu jaanalind, emu või kaasuar ta ühes rühmas ei ole.

McInerney ja ta kaaslased sedastavad, et Genyornis oli hästi kohastunud eluks vesises keskkonnas, ta kõrvaavad olid suutelised veekindlalt sulguma.

Noka ehitus annab aimu, et lind oli taimetoiduline ja sõi arvatavasti lehti, võrseid ja nokapärasemaid vilju.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.