Kontson võttis "Terevisiooni" stuudiosse võrdluseks kaasa tüki tavalist ja tüki puidujäägiga asfalti. "Üks [tükk] sisaldab ligniini. Seal me oleme naftabituumenit vähendanud 20 protsendi ulatuses ja asendanud selle puidu keemilise väärindamisega saadud ligniiniga," kirjeldas ta. Doktorant tunnistas, et peale vaadates ei teeks ta ka ise tükkidel väliselt vahet.

Bituumeni võiks tema sõnul ligniiniga asendada mitmel põhjusel. Esiteks valmistatakse bituumenit sageli Venemaalt pärit naftast. "Teine põhjus on, et asfaltsegude keemiline jalajälg on suhteliselt suur. Ühe tonni asfaldi tootmisega kaasneb 50–60 kilogrammine CO₂ emissioon. Kolmandiku kuni poole sellest moodustab puhtalt see, et seal kasutatakse bituumenit," lisas Kontson. Kolmandaks ei sobi naftast saadud bituumeni kasutamine kokku Euroopa Liidu plaaniga saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.

Ligniin ise näeb välja nagu kohvipaksu meenutav puru. Kontsoni sõnul sisaldab sarnaseid tahkeid osiseid ka bituumen. "Ligniini korral on väga oluline, et me ei muudaks asfaltsegu välimust väga palju, sest see ehmatab esialgu ära," põhjendas Kontson. Teiseks peaks bituumeni aseaine pidama vastu vähemalt sama kaua. Doktorandi sõnul on laborikatsetest juba teada, et ligniinisegu peab kuuma ilmaga raskeveokitele isegi paremini vastu.

"Üks oluline aspekt veel, mille me oleme laboris tuvastanud: ligniin vähendab bituumeni vananemist," tõi ta välja. Teed lagunevadki tema sõnul paljuski põhjusel, et teekattes sisalduv bituumen oksüdeerub ning muutub jäigemaks ja rabedamaks.

Praegu on Tehnikaülikooli teadlaste asfaldis puidupuruga asendatud viiendik bituumenit. Puht akadeemilisest huvist tahaks Kontson nihutada seda osakaalu nii suureks kui võimalik. "Lääne-Euroopas, näiteks Hollandis, on juba jõutud sisaldusteni 40–50 protsenti. Siin tuleb aga aru saada, et meie kliima ja Hollandi kliima on kaks eri asja," selgitas ta.

Praegust ligniinisisaldusega asfalti doktorandi sõnul otseselt roheasfaldiks nimetada ei saa. "Asfaldi keskkonnajalajälje vähendamiseks on väga mitmed võimalused. Näiteks on asfalti võimalik taaskasutada," tõi ta näite. Samuti saab vähendada asfaldi tootmistemperatuuri. "Kui öelda päris roheasfalt, siis pigem peaksime vaatama kõiki neid tehnoloogilisi võimalusi kombineerituna," sõnas Kontson.

Kui tahta kõik Eesti asfaltteed katta viiendikus osas ligniini sisaldava asfaldiga, pole doktorandi sõnul tarvis Eestis raiemahte tõsta. "Eesti aastane bituumenitarbimine on kusagil 100 000 tonni. Kui me räägime 20 protsendist, siis see on 20 000 tonni. Ligniini on aga võimalik tänaste raiemahtude juures 1,8 miljonit tonni toota," võrdles ta.