Asfaltkatte nõrk koht peitub bituumenis ja täitematerjalis
Asfaltkatte vastupidavus sõltub bituumeni ja täitematerjali sidususest. Paraku on bituumeni kvaliteet viimastel aastatel halvenenud, nendib Tallinna Tehnikakõrgkooli teadlane.
Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juhtivlektor Sven Sillamäe rääkis "Terevisioonis", et tänavune talv on soodustanud löökaukude teket, sest on vaheldumisi külm ja soe. Sulailmaga kaasnev vesi tungib teepragudesse ning soodustab külmudes löökaukude teket.
Ta selgitas, et asfaltkate koosneb sideainest ja täitematerjalist. Sidematerjalina kasutatakse bituumenit, mis hoiab täitematerjali kinni. Selleks, et bituumen saaks täitematerjali kinni hoida, on vaja head, tugevat ja püsivat sidet. Asfaltkatete peal kasutatav kivi tuleb Põhjamaadest.
Nii bitumeen kui ka pealiskivi võivad moodustada veega reageerides happeid. "Kaks happelist asja ei taha omavahel koos püsida. Vesi üritab pidevalt sinna vahele tungida. Kui bituumeni omadused nõrgenevad, siis see side muutub nõrgemaks ning kui bituumen oksüdeerub ehk vananeb, muutub see veel happelisemaks, side nõrgeneb ning vesi tahab sinna vahele tungida," rääkis Sillamäe.
Põhjus, miks kasutatakse just sellist täitematerjali, seisneb naastrehvides ja soolades, mida libedusetõrjes teehoolduses kasutatakse. "Mida me aga saaksime teha, on kasutada teatud asfaldilisandeid, millega seda naket parandada. Lisandeid kasutatakse küll, aga oleks vaja paremaid lisandeid või natuke teistsugust asfaltkatte segu," selgitas ta.
Kolmas tegur löökaukude tekkes on ehituskvaliteet. "Kui ei järgita elementaarseid reegleid, tekivad augud kiiremini. Väidan kindlalt, et saaksime teha asfaltkatete kvaliteeti paremaks ja kestvamaks," ütles teadlane.
Kui üks probleem on täitematerjal, millest ei saa üle ega ümber, siis teine pool seisneb Sillamäe sõnul selles, et bituumen on importmaterjal. "Meil on väga raske kontrollida, mis kvaliteedis see siia tuleb. Aja jooksul oleme näinud, et bituumeni kvaliteet on halvenenud. Seda on ka Põhjamaades näha, et bituumeni kvaliteet on halvenenud," sõnas Sillamäe.
Sillamäe sõnul on vaja paremini tundma õppida bituumenit ning ülikoolis on selleks võimekus olemas. Selle teadmise pealt võiks välja töötada vajalikud lisandid ja isegi asfaltkatte segu, mis peaksid Eesti oludele paremini vastu.
Üks metoodika on näiteks fog seal. "See on lahja bituumeni emulsioon, mida puistatakse teekatte peale. Asfaltkatte sisse imbudes sulgeb see mikropraod ning tekitab uue sideme, mis bituumeni ja täitematerjali vahel on," selgitas teadlane.
Samamoodi saaks fog seal'i metoodikaga juurde panna lisaaineid, mis elavdavad bituumenit. See annaks bituumenile tagasi oma elastsuse ja sidususe. Sellist metoodikat kasutatakse aga üllatavalt vähe.
Kui löökaukudest rääkida, siis üks pool puudutab täitematerjali ja bituumeni kvaliteeti, mida tuleks paremini kontrollida ning arvestada ka uute uuringute tulemustega. "Teine ülioluline võtmeküsimus löökaukude ennetamisel on Sillamäe sõnul ennetustöö. Eestis tehakse näiteks hästi palju pindamist, mis on üks säilitusremondi meetod. See aga ei sobi suure liiklussagedusega teedele ja linnatänavatele.
Löökauk on kaugele arenenud murenemine, mille alget on juba varakult näha. "Näiteks näeme juba suvel pärast vihmasadu, kui asfaltkate hakkab kuivama, et poorsed kohad jäävad tumedamaks. Nendega võiks juba eelnevalt tegeleda," rääkis ta.
Suurbritannias oli eelmisel aastal löökaukude ennetamise kampaania. "See on veidi äärmuslik näide, aga seal nad leidsid, et kui minna tagajärgedega võitlema ehk löökauke parandama, siis nende näitel on see 20 korda kallim kui ennetustöö," lausus Sillamäe.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Terevisioon", küsis Juhan Kilumets