Kevade saabumine tähendab ka tolmuseid linnatänavaid, mille peasüüdlane on naastrehvid. Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma vanemteadur Kristjan Lill rääkis "Terevisioonis", et mujal maailmas on see probleem tõsisem kui Eestis.

"Ühes TTÜ lõputöös tehti selgeks, et umbes 75 protsenti tänavatel lendlevast tolmust pärineb naastrehvidest," selgitas ta.

Lill selgitas, et iga kord, kui ratas pöörleb ning naast puutub teekattega kokku, kraabib see asfaldist väikese koguse materjali. "Kui naastrehvidega auto läbib ühe kilomeetri linnatänavatel, kulutab see umbes kolm grammi teekatet – teisisõnu ühe teelusikatäie asfalti. Maanteekiirusel, 100 kilomeetrit tunnis on see kogus kahekordne. Võtame näiteks Tallinn-Tartu maantee kui sõita 180 kilomeetrit, tekib ühe autoga juba üks kilogramm teekatteosakesi, mis lenduvad ning muutuvad tänavatolmuks," selgitas ta.

Seetõttu soovitas Lill autojuhtidel mõelda, kas neil on naastrehve tingimata vaja. "Kui inimene sõidab aastas 1000 kilomeetrit ning vaid umbes kümme kilomeetrit tuleb läbida väiksematel ja libedamatel teedel, siis kas on mõistlik ülejäänud 990 kilomeetrit sõita naastrehvidega? Äkki võiks nendel libedamatel lõikudel lihtsalt rahulikumalt sõita?" arutles ta.

Tallinna ja selle ümbruses sõitjatele oli sel talvel naastrehvide vajadus minimaalne. Kuigi aeg-ajalt on esinenud jäävihma, mis annab naastrehvidele lamellrehvide ees eelise, on Lille sõnul kõige olulisem see, et autojuht teaks, mis tüüpi rehvid tal all on ning kohandaks oma sõidustiili vastavalt teeoludele. "Kui ühel hommikul on jäävihm, tuleb lihtsalt rahulikumalt sõita," lisas ta.

Naastrehvide kasutamine on Eestis aja jooksul vähenenud. Viimaste aastate uuringud näitavad, et umbes 60 protsenti sõiduautodest on varustatud naastrehvidega, samas kui üle kümne aasta tagasi oli see näitaja 70 protsenti.

Tolmuhulga kujunemist mõjutavad ka ilmastikuolud ning teede soolatamine. Kui teekate on märg, on selle kulumine võrreldes kuiva teekattega kümnekordne. Seega nullilähedane temperatuur kiirendab asfaltkatte kulumist märkimisväärselt. Soola kasutamine hoiab teekatte kauem märjana, mistõttu kulub see kiiremini.

Eestis on peamiselt asfaltteed, kuid leidub ka betoon- ja kruusateid. Betoonteed kuluvad aeglasemalt, kuid nende hooldamine on keerulisem. "Seepärast on jõutud järeldusele, et kui ehitada betoonteid, on kuluefektiivsem paigaldada pealiskihiks asfalt, just see kiht on see, mis kulub," märkis Lill.

Ta lisas, et juba praegu projekteeritakse tänavaid, arvestades liikluskoormust. Mida suurem on liiklussagedus, seda kvaliteetsemat ja kulumiskindlamat kivimit kasutatakse. Samas on kõrgema kulumiskindlusega materjalid kallimad. "Siin tekib küsimus, kas on mõistlik kasutada igal pool kõige tugevamat kivi," tõdes Lill.

Kui tänavatolm on juba tekkinud, saab seda leevendada vaid teede pesemisega. Samuti aitavad olukorda parandada esimesed suuremad kevadised vihmasajud, mis tolmu maha pesevad.