"Mulle tundub, et selline hirmukultuur ja hirmu tekitamine on suuresti ikka Hollywoodi kultuuri asi. Juba saksa 1922. aasta filmis "Nosferatu" võis paista nahkhiir jubeda elajana, kui teda esimest korda suurelt ekraanilt lähedalt näidati. Kaugemale minnes on näiteks Aasias aga nahkhiir õnnetoov loom. Hirmumüüt lihtsalt müüb väga hästi," sõnas Tartu Ülikooli terioloog Rauno Kalda "Osooni" 30. sünnipäevapeol.

Vaata ka videost Oliver ja Rauno Kalda varasemaid ülesastumisi "Osooni" saates.

Parema tunnetuse saamiseks võiks võrrelda nahkhiirt aeg-ajalt kassiga. "Kui nahkhiirt näed, võib ta olla väike, susisev ja külm, aga kasvõi kodukass võib teha palju koledamat häält ja sind hullemini vigasta," mõtiskles Kalda. Nii on ebalustunne tingitud terioloogi hinnangul suuresti inimeste eelhäälestatusest.

Seda ilmestavad nahkhiirtega esimest korda kohtuvad lapsed. "Näiteks sattus nahkhiir möödunud sügisel ühte Tartu lastehoidu. Püüdsin ta muidugi kinni, käisin temaga kuus rühma läbi ja mitte ükski laps ei öelnud, et see on jäle loom. Kõigil oli huvitav ja tore," meenutas terioloog. Sarnaselt kipuvad teadlastega suvistel nahkhiirepüükidel käivad lapsed pidama nahkhiiri pigem armsateks.

Osaliselt võib õõvatundes süüdistada ka nahkhiirte näilist vastupidavust erinevatele haigustekitajatele. Loomad võivad kanda mitmeid viirusi, mis neile endale mingit kahju ei tee, sest suudavad neid kontrolli all hoida. "Tegelikult põevad ka nahkhiired eri haigusi, näiteks on valge nina sündroomi tõttu hukkunud mõnel pool Põhja-Ameerikas 80–90 protsenti nende asurkonnast," tõi Oliver Kalda näite.

Vastupidavuse teisi imetajaid kimbutavate viiruste suhtes annab ilmselt nende lennu ajal kõrgele tõusev kehatemperatuur. "Päris selge see veel pole. Ühe teooria kohaselt aga see võib-olla surub neid viirusi alla. Teistpidi vaadates näitavad ülevaateartiklid, et nahkhiired pole viiruste mõttes kuidagi ohtlikumad kui teised metsloomad," lisas Kalda. Ta märkis, et ka pandeemia põhjustanud koroonaviirus ei levinud praeguse arusaama kohaselt otse nahkhiirtelt inimestele, vaid sellele sarnanev viirus nakatas esmalt mõnda vaheperemeest.

Nahkhiireuurijad lisasid, et loomariigis ainulaadsete imetajate puhul jääb veel nii mõndagi saladuseks. Näiteks pole isegi täielikult selge, kas valge lina meelitab neid tõesti öösel ligi ja seeläbi aitaks see teadlasi ka püügiretkedel.

"Alati on seltskonnas üks-kaks-kolm inimest, kes räägivad kuidas nende lapsepõlves polnud lina maha laotades seda kõigi nende nahkhiirte tõttu enam peaaegu nähagi. Võib-olla on seal mingi tõde, aga meil pole see õnnestunud. Oleme seda võrdluskatset teha plaaninud, aga välitöödel on alati ajast puudu tulnud," sõnas Oliver Kalda.